haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini 17 a. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). b. puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline,
Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini - kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab ük- sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). - puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist
Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul redutseeritakse diskretsiooni nullini. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üksnes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. 3. 2. Määratlemata õigusmõiste ja hindamisruum Määratlemata õigusmõiste võib tähendada kahte (lähedalt seotud) asja:
Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini - kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab ük- sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). - puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist