Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht.
barokktriole lisatud suurem ansambel ( concerto grosso) . Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti , et teda kõlaliselt täiendada. võib mängida tihti ka ainult concertino ’ga. → Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Tema 12 kontserdist järgivad esimesed kaheksa kirikusonaadi ja viimased neli kammersonaadi eeskuju . 3) SOOLOKONTSERDIS vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti . Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso ’s, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile.
4. Gigue- 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Soti hüppetants. Nende osade vahele võidi paigutada ka teisi tantse, näiteks menuetti, gavotti, bourree's jt. Tähtsamad heliloojad Itaalia · Jacopo Peri- esimeste ooperite ,,daphne" ja ,,Orpheus ja Euridyke" autor · Claudio Monteverdi- esimene arvestatav ooperilooja, tuntumad ooperid ,,Orpheus", ,,Odysseuse kojutulek" ja ,,Ariadne" · Arcangelo Corelli- kammersonaadi väljapaistvaim viljeleja · Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja · Alessandro Scarlatti- Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja. Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid,
Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis-consertino) lisatud suurem ansambel(concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Peameistrid Torelli ja Vivaldi.
annaabi.ee 
