Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85). Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695), kaasaegsete poolt kutsutud Briti Orpheuseks. Sündinud õukonnamuusiku pojana ning juba lapsena laulnud kuninglikus kapellis, sai ta oma aja kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas".
John Blow juures.. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim leitud töö on aastast 1670, kui ta oli 11-aastane, ja see on ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign". Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal.1679 oli ta kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja mahukas.On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke
semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos.
semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos.
Muusika 17. sajandi Inglismaal Inglise muusika kõrgaeg lõppes Elisabeth I surmaga. Sellele järgnenud puritanismist innustatuna hävitati noote ja pille. 1660 aastal võimule tulnud Charles II püüdis vana korda taastada, kuid võttis eeskuju Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla. Segunesid prantsuse, Itaalia ja vana inglise muusikatraditsioon. Henry Purcell-baroki aja suurim Inglise helilooja. Poisina laulis kuninglikus kappellis, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja ja 1679 Westminister Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Tema tähtsaim lavateaos on ooper „Dido ja Aeneas“. Teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase Aenease traagilise loo. Kirjutas hulga pidulikke oode ja pühendusteoseid enamasti kuningaperekonna liikmetele. Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki. Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku uhkust.