Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo Pärt, Helena Tulve jpt. · 2010. aastal on ansamblil olnud kokku 20 kontserti viies erinevas riigis. · Ansamblis laulab 10 liiget 9 meest ja 1 naine. · Liikmete hulgas on riigikogulane, rockbändi laulja, infospets, oboemängija, helilooja, kirikuisa ja dirigent. Koostööd on tehtud · Pariisi Gregoriaani Kooriga · ansambliga Hortus Musicus · ansambliga Voces Musicales · Eesti Filharmoonia Kammerkooriga · Tallinna Kammerorkestriga Täname tähelepanu eest!
Portugalis, Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas ja kindaslti veel mõnes riigis. 2011. aastast osaleb ansambel Prantsusmaa suurimal klassikalise muusika festivalil "La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga. Mina arvan, et tegu on väga huvitava ansambliga, kes toob Eestile au ja kuulsust.
Lisaks on avanenud ka heliloojatele võimalus asuda resideerivaks heliloojaks ehk sõlmida leping mingiks perioodiks mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja. Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD.
Samuti on ta mänginud Bergi viiulikontserti Peterburi Maria teatri orkestriga Valeri Gergijevi dirigeerimisel. Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes. Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ühistööna plaadistati firmale ECM "Te Deum" Arvo Pärdi muusikaga (1993), Erkki-Sven Tüüri teostega "Crystallisatio" (1996) ja Arvo Pärdi "Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides
võtnud paljude maade heliloojad. Veljo Tormise elu ja loomingu kohta on ilmunud kaks eestikeelset raamatut: Urve Lippusega koostöös valminud ,,Lauldud sõna" ja Priit Kuuse koostatud ,,Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks". Inglise keeles on ilmunud Mimi S. Daitzi raamat ,,Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis". Paljud Veljo Tormise teosed on sündinud koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. TUNNUSTUSED 1967 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1970, 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1975 Eesti NSV rahvakunstnik 1980 Rahvaste Sõpruse orden 1980, 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995, 2000, 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 Rahvusmõtte auhind
, Status Quo, Abba, Queen, Billy Joel, Alice Cooper, ELO, Guns'n'Roses jne. C-jam tegutseb 2004.aasta sügisest. Ansambli koosseisu kuuluvad Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus ja Andreas Lend. C- Jam on ainuke omalaadne koosseis Eestis, nelja klassikalise instrumendiga pakutakse kuulajatele rock-ja popmuusikat ning kavast ei puudu ka klassikalised teosed. Koos C-Jamiga mängis kontserdil ka Tallinna Kammerorkester, dirigendiks Eri Klas. Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga üles astunud orkestrist on Tallinna Kammerorkester tõusnud iseseisvaks muusikakollektiiviks. Tallinna Kammerorkester on saanud kutsed maailma nimekate solistide poolt nende festivalidele - Arto Norase kammermuusikafestivalil Naantalis, 2008. aasta kevadel osaleti Moskvas Aleksander Rudini festivalil Pühendus, koos Jaakko Kuusistoga astuti aga üles Tuusulanjärve kammermuusikapäevadel. Ka Kölni filharmoonia suures saalis sai orkester ülipositiivse hinnangu esitades Beethoveni 7
kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool-pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Mujal maailmas kirjutasid rokkarid ise endale koos viisiga ka sõnad
Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool- pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Kavaleht põhjustas ametnike hüsteeria. Kava esilehel olid kirjas ka
annaabi.ee 
