· Oli mitmekülgne muusik, helilooja, dirigent ja muusikaelu organisaator, ta oli Bachi muusika taasavastaja, hinnatud pianist ... · Sonaadid, variatsioonid. "Sõnadeta laulud" tsükkel. 8 vihikut, igas 6 pala. Nende hulgas väga erineva karakteriga palu lüürikast kuni tormini välja. Orkestrimuusika, sümfooniad. Kõige tuntum avamäng "Suveöö unenägu" Preöüüdid, fuugad 6 , kantaadid, 3 oratooriumi (Paulus, Elias, Kristus lõpetamata), kammeransambleid. · Sümfooniad 12 noorpõlve sümf selge klassikalise ülesehitusega. 5 suurt sümf 3. Ja 4. Kõige tuntumad. 5. Reformatsioonisümf, 2. Sümf kantaat "Ülistuslaul" piiblitekstiga. 8 ROBERT SCHUMANN 18101856 · Oli 19.saj muusikas oluline ja omanäoline isiksus. Klaverimuusika uuendaja, Schuberti laulutraditsiooni jätkaja. Suurepärane muusikaajakirjanik ja uue muusika eest võitleja.
Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit. ,,Metstuvi", ,,Vetevaim"), 3 instrumentaalkontserti (viiul, klaver, tsello),kammeransambleid erinevatele koosseisudele, ,,Slaavi rapsoodiad" orkestrile ,,Slaavi tantsud" klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu. 10 ooperit, (edukamaks neist lüüriline muinasjutt-ooper ,,Russalka" 1901) Stabat Mater, Reekviem, Te Deum, kantaadid, koorilaulud, soololaulud.. Dvoraki loomingus võib leida ühiseid jooni Lisztiga (programmilisus) aga ka Brahmsiga ( nn. puhta muusika põhimõte), ka Tsaikovskiga (emotsionaalsus, rahvamuusika kasutamine)
Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma. Kolm korda õnnestus Schubert kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud. Armas, poeetiline "Rosamunde" muusika kõlas ainult kaks korda laval enne kui näidend võeti maha saamatu libreto pärast. Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid- välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem.Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks.
Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma. Kolm korda õnnestus Schubert kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud. Armas, poeetiline "Rosamunde" muusika kõlas ainult kaks korda laval enne kui näidend võeti maha saamatu libreto pärast. Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem (vt. "Instrumentaalmuusika"). Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud
Muusikale: Ü.Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965) R.Valgre/Ü.Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967) Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969) Rokkoopereid: Raimo Kangro/Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980) Alo Mattiisen „Roheline muna“ (1987) Heini Vaikmaa „Hing ja iha“ (1990) Rein Rannap/Urmas Alender/Toomas Rull/Margus Kappel „Ruja“ (2008) 30. Kammermuusikaelu Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. 31. Eesti kammermuusikuid, kammeransambleid ja kammermuusika festivale. Muusikud: Andrus Järvi, Teet Järvi, Heiki Mätlik, Uve Uustalu Ansamblid: ERSO keelpillikvartett, Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett, Camerata Tallinn, Tallinna Keelpillikvartett, Tallinna Kammerorkester ( 1993, Tõnu kaljuste) Festivale: Kuressaare Kammermuusika päevad, alates 1995. Aastast, Tallinna Kammermuusika Festival aastast 2005 32. H. Elleri ja tema Tartu-õpilaste E. Tubina ja E. Oja kammermuusikast. 33
annaabi.ee 
