The Republic of Cameroon Cameroon · A unitary republic of central and western Africa · Bordered by Nigeria to the west; Chad to the northeast; the Central African Republic to the east; and Equatorial Guinea, Gabon, and the Republic of the Congo to the south. · Cameroon's coastline lies on the Bight of Bonny, part of the Gulf of Guinea and the Atlantic Ocean. · The country is called "Africa in miniature" for its geological and cultural diversity. History · The territory of present day Cameroon was first settled during the Neolithic · Portuguese sailors reached the coast in 1472 · The German Empire claimed the territory as the colony of Kamerun in 1884 and began a steady push inland. · An economic crisis took effect in the mid-1980s to late 1990s as a result of international economic conditions, drought, falling petroleum prices, and years of corruption, mismanagement, and ...
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Kongo, Gaboni ja Ekvatoriaal-Gineaga, põhjast aga Tsaadi järvega. Kamerun on kolmnurga kujuline ja moodustab silla Lääne- ja Kesk-Aafrika vahel. Kameruni rannajoone pikkus on 402 kilomeetrit. Kameruni kaart
põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja kuumas troopilises piirkonnas ekvaatori lähedal, sest sealne kliima on kakaopuudele sobivaim. Kus kasvatatakse? • 70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. • Ülekaalukalt kõige rohkem – enam kui pool maailma kakaost – kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador. Saagikus • Kakao kasvatamine on tööjõumahukas käsitsi tehtav töö, mis vajab pidevat tähelepanu ja hoolt. • Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aasta ringi. • Igas kakaokaunas on 20–30 magusas valges viljalihas paiknevat seemet – kakaouba.
Valminuna kaalub kakaovili umbes 500 grammi, mida übritseb kolme sentimeetri paksune koor. (Ibid) ,,Poole kilo kakao saamiseks on vaja 12 ühe puu kogu aasta saaki." (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production- nutshell) Joonis 5. Harilik kakaopuu (http://nagi.ee/photos/ummijuss/23072567) ,,70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. Ülekaalukalt kõige rohkem enam kui pool maailma kakaost kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador."(et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell) Kakao kasvatamine on käsitsi tehtav töö, mis on väga tööjõumahukas ja vajab pidevat tähelepanu. Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aastaringselt. Suured kakaoviljad tuleb puude otsast keppidega alla lüüa
Belgial oli Aafrikas üksainus koloonia - Belgia Kongo. Itaalia valitses Põhja-Aaafrikas alates 1912. a. Liibüat, Aafrika Sarve piirkonnas kontrollis Eritread ja suuremat osa Somaalimaast. Hispaania käes olid mõned saared, Rio de Oro (praegune Lääne-Sahara) ja 1912. a. alates osa Marokost. Esimese maailmasõja järel jaotati võitjate vahel senised Saksamaa asumaad. Inglismaa sai mandaadi Tanganjikale (praegune Tansaania) ning osale Togost ja Kamerunist. Lõuna- Aafrika Unioon sai mandaadi Namiibiale, Belgia Ruanda-Burundile. Sõja-aastail oli hakanud kiirenema maade majanduslik areng. Üle miljoni aafriklase oli viibinud Euroopa ja Aafrika rinnetel, saades uusi teadmisi ja kogemusi, laiendades nii oma silmaringi. Kõik see avaldas mõju võitlusele Aafrika rahvaste vabanemise eest Euroopa riikide ülemvõimu alt. Aafriklaste liikumist sõltumatuse suunas õhutasid mitmed rahvusvahelise levikuga
annaabi.ee 
