a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. "La Traviata" libreto põhineb tõestisündinud lool, mille prototüüpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan "Kameeliadaam". Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu- pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. Ooperi läbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt põhineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel.Lavastuse hoidis suurel määral üleval orkester, mis psühholoogilise draama käänud täpselt ja tundlikult esile tõi ja tõhusalt lavastuse käigus tekkivaid "auke" täitis.
Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline Nabucco, populaarsemad on veel Attila, Macbeth, Rigoletto, Luisa Miller, Trubaduur, Maskiball, Aida, Othello. La Traviata libreto phineb testisndinud lool, mille prototpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis Kameeliadaami s?ee ka tema enda elukigu tttu- prast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile
laval nii palju rahvusvahelisi staare. Etendati Itaalia ooperit, esines kangelannana Venemaa tõusev täht sopran Irina Dubrovskaja, teise peategelasena, Alfredo osas Alexander Schulz, kes on Saksamaalt, dirigendina välismaal õppinud ning hetkel seal tegutsev Oksana Lõniv ja lavakujunduse ja kostüümide eest hoolitseja Anna Kontek Soomest ning kõik toimus kokkuvõttes pisikeses Eestis. Olles juhuslikult ennem lugenud ,,La Traviatale'' aluse andnud raamatut ,,Kameeliadaami'', siis oli ooperi sisu tuttav ning peatähelepanu ei kogunenud subtiitritele, vaid sai jälgida lavapealset tegevust, lauljaid, laule ja orkestrit. Mulje oli kõikvõimas, kuidas lauljad oskavad oma häältega mängida ning imelisi meloodiaid luua. Kõik, orkester, solistid ja koor, kokku moodustasid võluva harmoonia, mis ei jäänud tähelepanemata arvatavasti kellelgi. Tervet ooperit läbib üks kindel joon valsilisus. Verdi on
Dumas isiklikult hästi tundis. Suure südamesoojusega kirjutatud ning mõnevõrra autobiograafilises romaanis astus lugeja ette imekaunis ja tark olevus, kelles süütu tütarlaps, võrgutav kurtisaan ja armastav naine võrdselt varjul olid. Romaani järgi ümbertöötatud draama esietendus (1852) haaras Verdit hingepõhjani ning äratas temas mõtte uudse rõhuasetusega ooperist. Ooperist, millega ta "Kameeliadaami" Dumas' enda sõnade järgi surematuks tegi. Helilooja juhendamisel koostatud F. M. Piave libreto on algallikaga võrreldes mõneti lihtsustatud. Kõik see, mis võinuks Violetta ülla inimlikkuse ja traagilise elutee jälgimist segada, kõrvaldati süzeest. Muutmata jäi vaid Violetta (Marguerite) ja Aifredo (Armand) isiklik draama. Kangelanna loomust, püüdlusi ja teda ümbritseva sotsiaalse konflikti teravusi nõtkelt jälgides
annaabi.ee 
