fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest kollageensetest kiududes. Fibroossest kihist tungivad jämedad ristisuunalised kiud perforeerivate e. Sharpey kiududena luusubstantsi · Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka osteoklaste Periost e. luuümbris 5 1 - välimine fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht; 3 - osteogeensed rakud; 4 - luukude; 5 -Sharpey kiud Luude arenemine Luukude areneb kahel viisil: vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud, enamik näoluid ja rangluu). Protsessi nimetatakse desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks kõhreliste "luumudelite" (primordiaalse skeleti) luukoega asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks ossifikatsiooniks
- Osteotsüüdid küpsed, diferentseerunud ja osteogeense võime kaotanud osteoblastid - Osteoklastid surnud luukoe lammutajad 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I) -(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad
eristuvate ridadena. Kambiumi initsiaalrakkude paigutus määrab puidu ehituse ning seega kujuneb vööndilise kambiumi esinemisel vastavalt ka vööndiline puit. Floeemi- ja ksüleemirakkude moodustamisel jagunevad kambiumirakud periklinaalselt. Aktiivse kasvu perioodil toimub see nii kiiresti, et uue jagunemise korral jäävad eelmis(t)e jagunemis(t)e rakud meristemaatilisteks, need ei jõua diferentseeruda. Moodustub nn. kambiaalne tsoon, mida sageli käsitletakse kui mitmekihilist kambiumi. Kuigi pooldumisvõime on vaid initsiaalrakkudel, pole neid morfoloogiliselt võimalik eristada teistest kambiaalse tsooni rakkudest. Vahetevahel jagunevad kambiumirakud ka antiklinaalselt, mis tagab kambiumi püsimise pideva rõngana. Kambiumirakud toodavad ksüleemi umbes 4-10 korda rohkem kui floeemi, seetõttu on need kihid erineva tüsedusega. 2.1.3. Meristemoidid
Suurema osa areneva embrüo luustikust e primordiaalse skeleti moodustab hüaliinne kõhrkude Enamus hüaliinsest kõhrkoest on kaetud perikondriga, mis moodustab hüaliinse kõhrkoe plaadikesega anatoomilised struktuurid – kõhred (toitumine perikondri kaudu osmoosi teel) Perikondris e kõhreümbruses on kaks erinevat kihti – välimine ja sisemine Välimise e fibroosse kihi moodustab tihe kiududerohke sidekude koos veresoontega Sisemine e kambiaalne, rakurohke kiht, sisaldab kambiaalseid rakke ja kondroblaste erinevates arenguastmetes, kõhrkoe kasv toimub kambiaalse kihi arvelt Kõhreümbrise all kõhre ülemises kihis paiknevad noored piklikud kondrotsüüdid, sügavamates kihtides on rakud ümaramad Hüaliinses kõhrkoes paiknevad kondrotsüüdid põhiaines moodustunud ümarates õõnsustes – kõhreõõntes