kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos, ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid
Neljandas peatükis loetletakse niidul elavaid loomi. 1. NIIDU ÜLDISELOOMUSTUS Sõnal niit on seos sõnaga niitmine. Niitmine ei lase noortel puudel ja põõsastel kasvada ja nii kasvavad niidul ainult rohttaimed. Puude ja põõsaste kasvu piirab ka loomade karjatamine. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. (1) Niitude hulka kuuluvad heina- ja karjamaad. Niidu taimkate esineb kamarana ehk sellise taimevaibana, milles rohttaimede juured ja maaalused varred on tihedalt läbi põimunud. (1) Niit on avatud maastik, see tähendab, et siin ei ole enamasti puid ega põõsaid, mis annaksid varju päikese, tuule ja vihma eest. (1) Niidul on palju valgust, sest siin ei kasva eriti puid ja põõsaid. Seetõttu on niidul rohkesti valguslembeseid taimi. See aga ei tähenda, et kõikidele taimedele on valgust piisavalt. Madalamakasvulised taimed jäävad kõrgemate varju
- Konditustamisel (kontide noaga eraldamisel lihast) saadakse kondita liha, nn pehme liha. - Väherasvast liha võib nimetada ka lahjaks lihaks. - Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos ? ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. - Lihavalk (loomne valk) on lihas loomulikult sisalduv valk - lihaskoe-, sidekoe- ja verevalgud. Loomse valgu allikad on liha, piim, kala (ei sisalda rauda), muna. Oluline on teada, et taimne valk ei asenda loomset valku. Seega lihasöömine on asendamatu ja vajalik! Miks peab liha sööma? Liha on juba inimkonna algaegadest saadik olnud üks olulisemaid toiduaineid. Liha on kõrge toiteväärtusega. Lihas on täisväärtuslikku loomset valku, vitamiine, mineraalaineid, rasva. Lihast
Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke kuni kesktoitelised. Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised. Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Nõosood on kõige tavalisemad madalsood
annaabi.ee 
