Vartele tekkivad alla ka uued juured. Nii võib ühe taimepadja läbimõõt ulatuda paari meetrini. Leesika lehti kasutadakse ravimtaimena. Leesika lehed on paksud ja nahkjad, neist ei tule toimeained kergesti välja. Leesikal on ka ilusad punased marjad, mis meenutavad pohla marju. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Tavaliselt nad inimestele ei meeldi, aga vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Jahust tehti körti mida nimetati kamaks ja mis oli väga kasulik. Leesikamaarjad meeldivad väga karudele ning sealt on saanud leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja kolmandaks pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena
Või siis teine näide eestlaste kokkuhoidlikkusest kas teate, kuidas on sündinud meie rahvustoit kama? Kama koosneb teadagi rukkist, nisust, odrast ja hernest ning need viljad said omavahel kokku segatud ka leidlikkuse ja kokkuhoidlikkuse tulemusena. Nimelt enne uute teraviljade salvedesse panekut korjati salvede põhjast kokku eelmise aasta viljade jäänused, mis segati kõik kokku, pesti tolmust puhtaks, keedeti läbi, kuivatati ning jahvatati jahuks just nii need viljad kamaks kokku saidki. Ka tänapäevases kamas leiduvad viljad on eelnevalt läbi keedetud, seda ma varem ei teadnud. Kama söödi vanasti just suvel sel ajal oli ka lehmade piimaand kõige suurem. Suvetoit on kama ju tänaseni. Midagi piimast ja koorest tänapäevael moel jäätis eestimaisete jõhvikatega Eestlase suhe toidusse Toit oli vanade eestlaste jaoks eelkõige kõhutäide, söömise ajal polnud kombeks rääkida. Kokakunst kui selline oli 19
Kogutud varred tuleb puhastada prahist ja kõlbmatutest lehtedest ning siis vilusse kuivama panna. Hiljem tuleb lehed vartelt maha tõmmata ja teematerjal ongi valmis. Leesikal on ka ilusad punased marjad, mis meenutavad pohla omi. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Enamasti nad inimestele ei meeldi, kuid vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Saadud jahust valmistatud körti nimetati aga kamaks ja see oli igati väärtuslik lauakate. Leesikamarjad on üks meelistoit karudele, seetõttu on leesika rahvapäraste nimede eesnimeks sageli liide karu-. Ka ülejäänud osa taimest sarnaneb pohlaga ja paljud ei teegi neil ilma marju maitsmata vahet. Kuid neil on siiski olulisi erinevusi. Nimelt ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev.
ettevõtjate ja isegi tavatöötajatena võib neil hetkel hästi minna, kuid nad ei ole kindlad, Kaoseteooria puhul lähtutakse arusaamast, et meie süsteemid muutuvad üha keeru- kui kaua see kõik kestab. Niisuguse pideva pinge all viibimine võib mõjuda halvasti kamaks ning see keerukus sisaldab endas korratust ja ettearvamatust (Pryor & Bright pere- ja eraelule. 2003; Bloch 2005). Väikesed sündmused võivad süsteemi ebaproportsionaalselt palju mõjutada. Seda muutumispõhimõtet illustreerib nn liblikaefekt (Lorenz 1993).
Vahendajatena võivad osutuda tarneahelas liig- seiks maaletoojad või hulgimüüjad, teatud juhtudel (e-kaubandus) ka jaemüüjad. Kui laoteenuseid ja jaotusvedusid ostetakse erinevatelt teenusepakkujailt, osutub see kokkuvõttes tõenäoliselt kulu- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kamaks, kui osta sisse mõlemad teenused ühelt logistikapartnerilt. Sel juhul osutuks üks teenusepak- kujaist konkreetses tarneahelas liigseks. Vähendades tarneahela liikmete arvu väheneb tarnimise kogukulu (logistikakulu). Väiksemad kulud peaksid kajastuma toote madalamas müügihinnas ja
annaabi.ee 
