Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid. Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn. Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule, mere lähedusse. Loss on massivsete kivimüüridega, juugendlike sakmeliste nurgatornidega. Sajandi alguse arhitektuurile on iseloomulikud elemendid veel ka tihe akende ruudustik ning murdkelpkatus. Kõige enam hakkab aga silma graniidist seinte värviline faktuur. Interjööris on jällegi esikohal läbi kahe korruse kulgev hall ning rõdu ja trepid. Jäneda mõisa
........9 Johan Pitka Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vallas. Ta oli Eesti kontradmiral; Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas; vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Peäro August Pitka. Johan Pitka surmaaeg ja -koht teadmata aga arvatavasti suri septembris 1944 aasta Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik 1895 kapteniks purjelaeval "Kalvis" ja brigantiinil "Albatross"; 1896 tüürimees Tallinna jäälõhkujal "Stadt Reval"; 1896 1900 kapten kaugesõidu parklaeval "Lilly" millega sõitis kaks korda Lõuna-Ameerikasse; 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov"; 1902 Mühlentali laevatehas Peterburis; 1904 asus Inglismaale; 1907 novembris asutas Eesti-Läti Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Joh. Pitka ja Ko. ning Tallinna Laeva-Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi"
(Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega,
kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis Müütiline taevalaotuse sepistaja taidlik sepp Ilmarinen, kes sepistab Sampo (sammas) 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. "Kalevala" geograafia · Kalevala Väinämöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivölä, Suomela, Luotola (Kaleva pojad < leedu kalvis, läN kalejs `sepp'; vrd eesN Kalevipoeg, kalev ja kali) · Pohjola Põhjala emanda Louhi valdus (vrd. skand. Loki), asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) · Tuonela eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna saumine seotud samanistlike motiividega 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Väinämöinen kui teadja/samaan, mitte mõõgakangelane
annaabi.ee 
