südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul vere kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks südameinfarkti ja ajuinsuldi ennetamiseks hingamisteede ja kopsupõletiku ning angiini raviks jne KIRSS : Sisaldab palju A, P ja Cvitamiini Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide hapudes kirssides sisaldub flavonoide, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi, fosfori ja kaltsiumsoolasid Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi Orgaanilistest hapetest domineerivad on õunhape ja sidrunhape. KIRSIST ON ABI PALJUDE TERVISEPROBLEEMIDE PUHUL : kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti veega lahjendatud kuum mahl või lehetee alandavad palavikku marjad korrastavad seedetegevust, kasulikud sooleloiduse puhul mahl, kompott ja värsked marjad on olulised kollatõve järelraviks aitavad ära hoida trombide teket
kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad. Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott. Viimasel ajal on kirssidest avastatud ka hulgani bioloogiliselt aktiivset kumariini ja oksükumariini, mis takistavad trombide tekkimist veresoontes. Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumsoolasid, vähem naatriumi, magneesiumi, rauda ja mikroelemente. Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi. Kirsside maitseomadusi mõjutab mitmesugune orgaaniliste hapete sisaldus, kus domineerivaks on õunhape ja sidrunhape. Kirsist on abi paljude terviseprobleemide puhul : - kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti, - kuum mahl ja lehetee leevendavad angiini,
Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad, kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik koosneb peamiselt kõhrest, see soodustab sündimist ja võimaldab luude kasvu. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest kasvuvööndid. Lapse kasvades luustub enamus kõhrkoest, kasv peatub umbes 20. eluaastaks. Normaalseks luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja D-vitamiini. Luustumata jäävad luude liigesepindadel, kõrvalestas ja ninaotsas. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis moodustab uusi luurakke luude jämenemiseks ja uuenemiseks. Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mis luus olevate avade kaudu pääsevad luu sisemusse. Luu koosneb tihedast ja tugevast luukoest plinkollusest ja seespool olevast pehmemast käsnollusest. Luukoes olevate kanalite kaudu varustavad veresooned luukude toitainetega. Osa luid
Luukoed eristatakse: 1.)mineraalne osa (rakuvaheaine) ca, mg, p-soolad (ühendid) –annab tugevuse. 2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2.plinkaine-tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine-poorne, hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine. Osad luud on seest õõnsad- luustik kergem, annab vastuoidavust. Ülesanded:1.toestab, 2
annaabi.ee 
