kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit.
4. vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, 5. vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, 6. neerude normaalseks funktsioneerimiseks, 7. kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, 8. raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, 9. südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, 10. kasvamiseks. Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Eestis saavad inimesed umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg. Fosfor Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine on üldjuhul mitte mürgine, kuid võib põhjustada kaltsiumi
kui loodusjõududest. Küünte jaoks on väga tähtsad kaltsium ja A vitamiin. Kui organismis on kaltsiumi ja A vitamiini puudus, siis ei tasuks unistada ilusatest küüntest ja ühtlasi ka juustest. Lahendus on tegelikult väga lihtne osta apteegist vitamiine, juua rohkem piima, ning süüa kaltsiumirikast toitu. Muidugi ei märka mingit tulemust nädala pärast. Peab olema kannatlik! Tähtsamateks ja parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted. 100 ml pastöriseeritud piima sisaldab 128 mg kaltsiumit. Rasvases kodujuustus(100 g) on 150 mg, rasvatus või väherasvases 120 mg. Kõige kaltsiumirikkamad on aga juustud. 100 g juustus on üle 1000 mg puhast kaltsiumit! Kaltsiumiallikaks on ka kala. Leivas, saias ja pudrus on vähe kaltsiumit(20-30 mg 100 g kohta), ka hernes sisaldab suhteliselt vähe kaltsiumit(55 mg), kusjuures need tooted takistavad kaltsiumi vastuvõtmist organismi poolt
Kaltsiumi liigtarbimise või vale suhte puhul fosfori ja magneesiumiga ladestub kaltsium lihastes, südamelihases ja neerudes, võivad tekkida neerukivid. Kaltsiumi ja D-vitamiini väga suured doosid põhjustavad hüperkaltseemiat, mis võib tingida intensiivse luude, kudede ja organite, esmajoones neerude kaltsifikatsiooni. Kaltsiumi kestev liigsus häirib närvikoe ja lihaskoe funktsioneerimist, vere hüübimist, tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Eestis saavad inimesed umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest. Kaaliumi on vaja: vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: