On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad, taluvad taimed ka happelisi muldi paremini. Happelised mullad on eriti levinud Lõuna-Eestis. Hea on kasutada lupjamiseks põlevkivi tuhka, plinkritolmu ja ka paekivi jahu. Kui muldi lubjata, siis mulla neelavast kompleksist välja tõrjuda H ja asendada Ca-ga. Kõik Ca ühendid ei sobi. nt. [M-]-H-H +CaCl2 [M]=Ca +2HCl (suureneb aktiivne happesus) Ka kips eo sobi [M-]-H-H + CaSO4 [M]=Ca + H2SO4
haakumiseks. Noored lehed võivad ilmneda moondunult. Juurestik võib olla pruunikas, lühike ja tugevalt hargnenud. Taim võib surra enneaegselt kui toimub järsk kasvu pidurdumine. Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu
taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat. • Vähemtundlikud mulla happesuse suhtes (pH4,5…7,5), kuid optimaalseks tuleb pidada 5,5…6,0. Rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, kartul, lina, tomat, porgand. • Happelist mulda eelistavad (pH4,5…5,0) – lubjapelglikud ehk kaltsifoobsed. Lupiinid, seradella Happesuse mõju mullale, kui toitekeskkonnale: • Happelised mullad on toitainetevaesemad • Kasulikud mikroorganismid ei talu happelist mulla reaktsiooni ja nende aktiivsus on madal. • Enamus raskmetalle on happelises mullas taimedele paremini omastatavad ja lupjamisega saab vähendada nende akumuleerumist taimedesse. Mulla reaktsiooni tähtsust ei tohi aga üle hinnata. Muld on ikkagi paljude kasvutegurite
mangaani lahustuvus lisandub märgatavalt alles siis, kui pH langeb alla 5,0; vase ja tsingi lahustuvus avaldub umbes pH 5,5 juures ja boori lahustuvus pH 6,0 juures; fosfori kättesaadavus ei lange koos happelisuse lisandumisega nii järsult kui see toimub rohkelt savi sisaldavate pinnaste happelisuse lisandumisel; Enamiku kultuurtaimede jaoks on toitumiskeskkond soodsaim, kui pH on neutraalne või nõrgalt happeline (pH 5,5 … 7). Erandiks on siin mõned kaltsifoobsed (lubjapõlgurid ehk teisisõnu hapulembesed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) taimed. Joonisel 5 on skemaatiliselt kujutatud kasvupinnase reaktsiooni ja toitainete omastatavuse vahelised seosed. Joonis 5 Kasvupinnase reaktsiooni mõju toitainete omastatavusele Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 32
annaabi.ee 
