Kuid tihti valivad inimesed kergema vastupanu tee ning eelistavad jda pigem tahaplaanile. Kindlasti kige suuremaks mureks on hirm, sest inimestel pole endasse palju usku. Hirmuga kaasneb kindlasti ka ebakindlus ja tagasihoidlikkus. Ka A. Tehhovi tleb: Loomulikult ksildasi inimesi, kes nagu erakvhk vi tigu pavad sulguda oma kooresse, pole maailmas vhe! Novellis Inimene vutlaris kus peategelaseks oli Belikovist mees, kes kis ka kige parema ilmaga vljas kalosside ja vihmavarjuga ning ilmtingimata soojas vateeritud palitus, tema ngu varjas suure kraega kampsun ja mustad prillid, isegi tema pliiats oli vutlari sees, ka tema magamistuba oli vike, otsekui kast, sang oli eesriidega. Belikov kartis peaagu kike, ta oli peaagu le neljakmne ja ta polnud isegi abielus, sest see olevat liiga suur kohustus Inimesed kipuvad tega mitte silmitsi seisma, peites end justkui maski taha, unustades, et ka teadmatusest teadlik olek on samuti vike samm arengus. Platon
oma koopas, aga võib olla, on see lihtsalt üks inimkarakteri liike. kes teab? Ma pole loodusloolane ega ole minu ülesandeks sääraseid küsimusi puudutada; ma tahan ainult öelda, et sellised inimesed nagu Mavra pole haruldased nähtused. Jah, ei ole vaja kaugelt otsida, paari kuu eest suri meil linnas keegi Belikov, kreeka keele õpetaja, minu seltsimees. Te olete tast muidugi kuulnud. Ta oli ses suhtes tähelepandav, et ta alati, ka kõige parema ilmaga, väljus kodust kalosside ja vihmavarjuga ning ilmtingimata soojas vateeritud palitus. Ja vihmavari oli tal tupes ja uur seemisnahast kotikeses ja kui ta oma sulenoa välja võttis, et pliiatsit teritada, siis oli seegi vutlaris; ning nägugi näis tal olevat nagu vutlaris, sest ta varjas seda alati ülestõstetud kraega. Ta kandis tumedaid prille ja kampsunit, toppis kõrvad täis puuvilla, ning kui istus voorimehetroskale, siis käskis kummi üles tõsta. Ühe sõnaga, selle inimese juures avaldus pidev
muuta. Kalju otsa ronimine - meelekindlust ja julgust. Kaljult kukkumine - häda. KALKUN - kadedust ja kiusu, halba kasvatust. Kalkuniliha söömine - pahandust ja rahakahju. KALLAS - takistusi töös, kui pole usin. Kaldal käimine - igavust. KALLISKIVE saama - raha, rikkust ja armastust. Kalliskivide kaotamine - vargust. Kalliskivide ostmine - vaesust. KALMISTU - nõutust ja peataolekut. KALOSSID - töö nõuab ettevaatlikkust. Uued kalossid - uut tööd ja ametit. Kalosside kandmine - ilmamuutust. KAMIN - au, hiilgust ja abieluõnne. KAMM - pahandust ja riidu. Enese kammimine - elu paranemist. Teiste kammimine - tänamatust heateo eest. KANA - näitab tegelikke suhteid. Kana munemas - imelikku juhtumit, millest on palju juttu. Kana haudumas - ammuse lootuse täitumist. Kana koos poegadega - noortele paariminekut, õnnelikku abielu, lapseõnne. Kana ilma poegadeta - perekonna kaotamist ja õnnetust. 12
laiemas mõttes midagi nii heroilist ja püha kui ,,truudus". Nimest Ingel on aimatav inglise keeles angel ning Truust true. Kuna autori tuttavad väidavad, et Oksanen kirjutas ,,Puhastuse" romaaniversiooni pidades silmas tõlkeid, võib öelda, et need nimed on hoolikalt leitud. 1 Mis mind lummas, oli detail. See on üks ilukirjanduslikult detailsemaid tekste, mida ma lugenud olen. See, kuidas mõisahoonesse jõudes on naistel kalosside sees filigraansed peokingakesed, kuidas leiva jaoks juuretist hoitakse marli all püti põhjas, kuidas tehakse keefirit, milline on üks vanaaegne kärbsepiits, kust sai naine rukkilillesinise siidipluusi (langevarjuriidest, rändkaupmehe värvist). Need on asjad, mida enamus autoreid ei võta vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja
mõnigi varemalt märganud, aga ükski ei tihanud sellest rääkida. Jumal tänatud, nüüd oli ometi asi selge ja orjastatud avalik arvamus murdis omale tee vabadusse. Vutt, kes seisis Siku kõrval ja näppis selle väikese sõrme küünt, keeleots alumise huule ja hammaste vahel naeris: ,,Kas te pole näinud, et vürstlik aupaistus hiilgab läikivailt püksteltki?" Temale naerdi kaasa, aga veel enam sellele, kes tähendas: ,,Teil hea naerda, aga eks katsuge ise püksirihmad kalosside alt läbi kanda." Tõepoolest oli väga naeruväärt püksirihmad kalosside alt läbi panna, liiatigi kui neid sooje kalosse kanda niihästi suvel kui talvel, nõnda arvati. Aga kõige halvem tuli alles. Selle ütles vaga Vainukägu, sest tema küsis Kaukasuselt: ,,Kas teie vürstidel kõigil pead saarjaid täis on?" ,,Mitte ainult saarjaid," vastas Kaukasus. Sellega oli vürst nii-öelda löödud mees. Aga härra Maurusele ei meeldinud see, sest tema ei
annaabi.ee 
