julmem aga Siberisse saatmine. Inimesed olid sellel ajal üpris rumalad, sest info ei liikunud, juurutati ainult ühte tõde sellest, kui halb oli Vene keiser ja kui head ajad tulemas olid. Inimeste rumalust pilab Zostsenko oma novellis ,,Närvilised inimesed", kus minnakse tülli tühise priimuse nõela pärast. Kõige naeruväärsem ja rumalam on minna kaklema ühe jalaga invaliidil. Veel on näha inimeste rumalust novellis ,,Kaloss". Mina-tegelane, kaotanud trammis kalossi, pakib teise ajalehte ning hakkab peale tööd kaotatud kalossi taga otsima. Ta peab hankima mõttetud tõendid, mis tal ka õnnestub, ning lõpuks saab oma kalossi tagasi. Selle aja jooksul on ta aga kaotanud oma eelmise, ajalehe sees olnud kalossi. Leitud kalossi pani ta aga kummuti peale vaatamiseks. Kalossid olid suhtelised vanad ning katki ja ta oleks võinud uued muretseda. Oma suures rumaluses ja ka ebavõrdsuses, mis sel ajal Vene riigis valitses, muutusid inimesed ahneks
Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kõik peaksid olema koheldus ühtemoodi! Sotsiaalmaksu puhul on tingimused erinevad. Väliskaubanduse bilanss on negatiivne, kui import ületab ekspordi. Elame laenu arvelt! Ekspordi käibemaksuga soositakse kedagi, ekspordi käibemaks on 0%! 2 ettevõtet ühesugused · - toodab siseturule , ostab toorainet 200 eest , lisandub käibemaks 40 , müüb maha kalossi 400 eest + km 80 , 40-80= -40 , peab maksma riigile 40 . · -toodab välisturule , tooraine 200 eest , käibemaks 40 , müüb maha 400 eest + km 0 , sest toodab eksporti! 40-0= 40, saab riigilt 40 Maksuarvestuse raamatupidamine Vastavalt raamatupidamisseadusele, korraldatakse raamatupidamine, sealhulgas maksuraamatupidamine tekkepõhisel printsiibil. Kui mingi maksuseadus nõuab kassapõhist arvestust, siis tuleb raamatupidamises korraldada arvestus mõlema printsiibi järgi
Tal on hea meel. Kui jooksed vi kid, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes. Ta toob puud tuppa, ktab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud nkku tuleb elu tagasi ja kuidas selginevad mtted. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Varka lhastab peerge, kuid vaevalt on ta judnud need sdata ning samovari pista, kui kostab uus ksk: "Varka, tee peremehe kalossid puhtaks!" Ta istub prandale maha, puhastab kalosse ja mtleb, et oleks hea pista pea suurde, sgavasse kalossi ja tukkuda seal pisut aega... Ja kki kaloss kasvab, paisub ning tidab endaga kogu toa. Varka pillab harja maha, kuid raputab kohe pead, ajab silmad suureks ja pab nii vaadata, et asjad ei kasvaks ega liiguks. "Varka, pese vlistrepp puhtaks, muidu on piinlik tellijate ees!" Varka peseb trepi puhtaks, koristab toad, siis ktab teise ahju ja jooksb poodi. Td on palju, pole ainsatki hetke. Kuid miski pole nii raske kui seista hel kohal kgilaua juures ja koorida kartuleid
1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest tagasi tulnud Maapäeva liige Hugo Kuusner, kes teadis, et Päästekomitee tahab Eesti Vabariigi välja kuulutada Eesti polgu kaitse all Haapsalus. Ja kui see ei õnnestu, siis Pärnus, kust enamlased olid juba lahkunud ja kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud. Tallinnast saabus 23. Veebruari päeval Pärnusse Maapäeva asjade valitseja Jaan Soop. Võttis jalast kõrge kalossi, mille voodri vahele oli peidetud kaks õhukest paberilehte iseseisvumismanifestiga. Nüüd oli vaja see rahvale teatavaks teha enne sakslaste sissemarssi. Manifest toimetati trükikotta ja telliti sellest 60 000 eksemplari. Õhtul kella 8 aeg luges Hugo Kuusner selle teatriesisel väljakul ette. Pühapäeval 24.veebruaril oli jõudnud iseseisvuse manifest rahvale ette lugeda ning sel moel Eesti Vabariik välja kuulutada. Peale Tallinna toimus see veel Viljandis ja Paides. 24.
annaabi.ee 
