julmem aga Siberisse saatmine. Inimesed olid sellel ajal üpris rumalad, sest info ei liikunud, juurutati ainult ühte tõde sellest, kui halb oli Vene keiser ja kui head ajad tulemas olid. Inimeste rumalust pilab Zostsenko oma novellis ,,Närvilised inimesed", kus minnakse tülli tühise priimuse nõela pärast. Kõige naeruväärsem ja rumalam on minna kaklema ühe jalaga invaliidil. Veel on näha inimeste rumalust novellis ,,Kaloss". Mina-tegelane, kaotanud trammis kalossi, pakib teise ajalehte ning hakkab peale tööd kaotatud kalossi taga otsima. Ta peab hankima mõttetud tõendid, mis tal ka õnnestub, ning lõpuks saab oma kalossi tagasi. Selle aja jooksul on ta aga kaotanud oma eelmise, ajalehe sees olnud kalossi. Leitud kalossi pani ta aga kummuti peale vaatamiseks. Kalossid olid suhtelised vanad ning katki ja ta oleks võinud uued muretseda.
vi kid, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes. Ta toob puud tuppa, ktab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud nkku tuleb elu tagasi ja kuidas selginevad mtted. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Varka lhastab peerge, kuid vaevalt on ta judnud need sdata ning samovari pista, kui kostab uus ksk: "Varka, tee peremehe kalossid puhtaks!" Ta istub prandale maha, puhastab kalosse ja mtleb, et oleks hea pista pea suurde, sgavasse kalossi ja tukkuda seal pisut aega... Ja kki kaloss kasvab, paisub ning tidab endaga kogu toa. Varka pillab harja maha, kuid raputab kohe pead, ajab silmad suureks ja pab nii vaadata, et asjad ei kasvaks ega liiguks. "Varka, pese vlistrepp puhtaks, muidu on piinlik tellijate ees!" Varka peseb trepi puhtaks, koristab toad, siis ktab teise ahju ja jooksb poodi. Td on palju, pole ainsatki hetke. Kuid miski pole nii raske kui seista hel kohal kgilaua juures ja koorida kartuleid. Pea tikub lauale toetuma, karutlid virvendavad silmade ees, nuga
Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide kui päikesevalguse abil. seejärel pani ta mikroskoobi klaaskupli alla ja sulatas gaasipõletiga kirjalakki, millega ta pitseeris klaaskupli laua külge kinni. Siis ajas ta üles Persikovi, kellel ta keelas sinna ruumi minna, kus ta uurimistööd tegi, samuti keelas koristamise. Seejärel hakkas ta lahkuma, tal õnnestus jalga saada ainult 1 kaloss, niisiis läkski ta niiviisi välja. Pobisedes omaette jalutas ta kodu poole. Mingid noored jõlkusid temaga natuke autoaknast vms. (pointless) 3. Peatükk Persikovil selgus käes Selgus, et valgusvihus oli üks erepunane kiir eriti selge ja jäme. Kohas, kus "punane mõõk" klaasist läbi läks kihas vilgas elu, samal ajal kui kiirest kõrval loivasid amööbid loiult ringi. Hallid amööbid trügisid kulendeid välja ajades kõigest väest punasesse vööti ja
näidates); Sure, konn, mis mul sust on! · Mingite konkreetsete laulude või luuletuste paroodiad Hapu hani plehku pani (< Minu valge hani täna plehku pani...); Mis sa nutad, lillekapsas, homme sööb sind hobune ~ homme oled lehma vatsas (< Mis sa nutad, lillekene, nupud täis sul pisaraid...); Tule mu rinnale, ripu kui konn, katsu kui hea sul rippuda on (< Tule mu rinnale, rahu siin saad, laevale leiad sa sadamas maad...); Sa mu saabas, sa mu suss, sa mu katkine kaloss (< Sa mu süda, sa mu hing...) · Nimepilked Juhan Jussi tappis kassi...; Jõumees Juss, kapsauss! Jüri Jürnas, pe- kärnas...; Kaarel kapsajuurikas... · Ebamäärase funktsiooniga naljatavad, mittelauldavad 2-värsid Ajame juttu Jumalast ja paneme piipu tubakast; Elevandi kondi londi üdi; Härra kapten kaalikas, silgusaba soolikas; Härra kapten, kannan ette, teine jalg käib teise ette ~ vanemleitnant kukkus
annaabi.ee 
