Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1. Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsust mõõdetakse vattmeetriga 10. Kalorimeetri hõbetatud sisepinnaga klaasümbris 6 ja õhuhõre vaheruum ümbrises väldivad soojuskao väliskeskkonda peaaegu täielikult. Õhukulu läbi kalorimeetri mõõdab tiivikkuluarvesti 2. Õhu rõhku kalorimeetrisse sisenemisel mõõdab manomeeter 3 ja temperatuuri kalorimeetrist väljumisel termomeeter 4, õhu temperatuuri tõusu mõõdab diferentsiaaltermopaar 8. Termopaaride termoelektromotoorjõu mõõtmiseks on millivoltmeeter 9. 3 3 TÖÖ KÄIK Pärast ventilaatori käivitamist, lülitati sisse kalorimeetri küte võimsusega 15 W. Seejärel oodatati kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal ning kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit.
3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu- W mmH O2 mV C mmHg s mõõturi näit 1 5 100 0.132 26 772 0 2 5 100 0,133 27 772 120 Enne: 3 5 100 0,131 28 772 240 223,970
1. Töö eesmärk oli õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetriga 2. Töö käik: Pärast ventilaatori käivitamist lülitasime sisse kalorimeetri kütte. Kütte reguleerisime nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarvesti algnäidu. Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10 minutit, mille jooksul saime 5 lugemit. Katse lõpeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1 Tabel 1.1 Luge m Pw P1 B Pt t t t2 Gaasiarvesti näit mmH2 mmH W O G Pa mV °C °C
9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti järel kirjutati tabelisse 1 küttevõimsus Pw, õhu rõhk kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t 2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t. Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Pw P1 B Pt t t t2 Lugem mm
Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10-20 W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse Küttevõimsus Pw Õhu rõhk kalorimeetris p1 Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris ∆t Katse kestvus on 12 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B – õhurõhk teisendatuna paskalitek B= 133,32*767= 102,26 kPa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks
Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8
Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 5W ja ka 10W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse - Küttevõimsus Pw - Õhu rõhk kalorimeetris p1 - Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t Katse kestvus on 10 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B õhurõhk teisendatuna paskalitek B= = 100333,33 Pa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks
Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8
10 vattmeeter; 11 autotrafo 2 4. Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10 W. Oodatakse kuni temperatuuri tõus kalorimeetris stabiliseerub ning õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega, küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat. Protokollitakse samuti õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg ) B= (5.1) 0, 0075 770 B= = 10267 Pa
annaabi.ee 
