• -e (nt sõnavormis silme; see on t-mitmuse variant) • -k(?) (see tunnus on olnud vähemalt mitmuse 1. ja 2. isiku pronoomenite lõpul: *mek, *tek > me, te; võimalik, et ka mujal) • -se (esineb Mulgi murdes, nt kanase ‘kanad’; ilmselt analoogiavorm ne-sõnade alusel) Mitmuse genitiiv • Varane lms algkeel: mitmuse genitiiv oli i-line ja ilma genitiivi lõputa (Pl N kalat : Pl G kaloi); sellele vormile toetus kogu mitmuseparadigma • Hiline lms algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS) *silmät : *silmäδen (MITMUS) Hilisema arengu käigus on paljude käändtüüpide mitmuse genitiivivormides toimunud analoogiamuutusi (näiteks oleks reeglipäraste häälikumuutuste tulemusena vormist *silmäδen arenenud tänapäeva keelde vorm
XIII sajandi paiku oli eel säilinud, seda tõestavad siis kirja pandud kohanimed. Ka XIV ja XV oli ka veel alles. XV sajandil hakkas sõnalõpulise n-i hääldus lõdvenema seal, kus tal puduus tähendust eristav funktsioon ja pikapeale tunnus kadus (16. sajand). Genitiivi on peetud vanaks käändeks. Kõigis eesti murretest on –n kadunud Mitmuse genitiiv Varane läänemeresoome algkeel: mitmuse genitiiv oli i-line ja ilma genitiivi lõputa (Pl N kalat : Pl G kaloi); sellele vormile toetus kogu mitmuseparadigma. Hiline läänemeresoome algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS) *silmät : *silmäδen (MITMUS) Hilisema arengu käigus on paljude käändtüüpide mitmuse genitiivivormides toimunud analoogiamuutusi (näiteks oleks reeglipäraste häälikumuutuste tulemusena vormist *silmäδen arenenud tänapäeva keelde vorm silme, aga
Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku suuromaniku kontrolli alla. Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks. Nad olid aristoi- parim, kakoi- all, alumised. Kaloi k'agathoi- ilusad ja head. Aristokraadid olid sõjamehed. Sõjas neid otsustavat eelisrolli polnud, nad ei moodustanud selgeid eliitüksuseid, vaid võitlesid koos teiste võitlejatega. Tegelesid vaimuelu ja luulega, aga lahutamatu osa oli atleetika. Atlos- võistlus, katsumus. See oli noorte aristokraatide elementaarne tegevus, kus igaüks püüdis olla parim. Võistluslikus oli kreeka aristokraatia märksõna.
reformid , nendest poeemidest, ilmneb et athenas küllalt oluline osa talupoegadest oli lagenud võlasõltuvusse rikastest aristokraaditest, see tõi kaasa teatud osa väike omaniku maavaldustest mineku suuromanike kontrolli alla. Ideoloogiliselt need aristokraadid pidasid endid parimateks, tõendus materjal pärineb aristokraatide sulest, ainult hesidos annab talupoegade nägemuse neist, aristoi (parim),kakoi (halvemad) kasutasid teiste puhul, teine asi mida nad kasutasid endi puhul kaloi k'agathoi (ilusad ja head). Olid sõjamehed, alates 7 saj lahingu väljadel mängisid rolli maasiarmeed, kus osalesid keskmise jõukuseg talupojad, aristokraadid ei moodustanud selgelt eliitüksusi vaid võitlesid ühises rivis, olid paremalt relvastatud ja ettevalmistatud, püüdsid olla parimad sõjas aga ei tõusnud kuidagi esile, kasutati loomulikult ka ratsaväge, moodustasid aristokraatidest, kreeka tüüpilises võitlustaktikas mängis erinevate linnriikide teisejärgulist rolli.
annaabi.ee 
