7.1.10. Mururull RZP36 Mururulliga surutakse pinnasele külvatud seemned mulda, et rohi hakkaks kasvama. Mururull RZP36 tehnilised andmed [19]: kaal 20,000 kg laius 1,50 m pikkus 2,00 m kõrgus 0,60 m Foto 10. Mururull [19] 20 8. VEOKITE VAJADUSTE ARVUTUSED Vajalike kallurite töötsükli arvutamiseks kasutati all pool esitatud valemit (1) [20]: 120l t t =t 1+ +t 2 +t m , Vk (1) kus: tt - kalluri tsükli pikkus (min); t1 - laadimiskestus (min); l - veokaugus (km); Vk - kalluri keskmine kiirus (min); t2 - mahalaadimise kestus (min);
Kompleksstabi materjalid asuvad 3km kaugusel Arvutustes on kasutatud veoautosid, mis mahutavad 30t materjali. Koormatäisi saab leida, kui jagada 30t materjali mahukoefitsendiga. Liivakoormat tunnis saab, kui võtta, et veoki keskmine kiirus kogu tsükli läbimisel on 20km/h, seega ühe reisijaoks läheb kalluril aega 18/20=0,9 x 60=54 minutit. Päevas jõuab üks kallur teha 480/54=9 reisi ehk tunnis teeb 1 auto 9/8h=1,1 reisi. Samamoodi leian teiste materjalide puhul. Kallurite vajadus päevas liiva veo korral: liiva maht on 10080m3, mis on vaja ära vedada 5 päevaga (kuna buldooser jõuab liiva laiali lükata 5 päevaga). 10080/5=2016m3 päevas. Üks auto veab päevas 9x16,2=145,8m3. Leian autode arvu 2016/145,8=14 autot on liiva veoks vaja. Kuna liiva maht on kõige suurem, siis läheb objektil vaja 14 kallurit. 10 6. MUUD TÖÖD 6.1. Eeltööd
Nõlvade planeerimine: maksimaalne höövliga planeeritava mulde nõlvade pindala 21948 tegelik höövliga planeeritava mulde nõlvade pindala 13872,5 Teehöövli masinvahetuste arv mulde nõlvade planeerimisel 0,0431701831 Teleskoopplaneerijaga mulde ja nõlvade pindala 2313,1 Teleskoopplaneerija masinvahetuste arv 0,1030806604 Frontaallaaduri häireteta tööks vajalike kallurite arv 13,5912701708 Frontaallaaduri masinvahetuste arv kasvupinnase laadimisel 1,7365865916 L, km 5,5 5,6 5,7 5,8
a) Auto veerev koosseis b) Traktor c) Veduk 80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) Konveier b) Elevaator c) Pneumotranspordivahend d) Aerotranspordivahend 81-Nimetage auto kolm põhielementi. a) Mootor b) Kere c) Sassii 82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) Madelauto b) Kallurauto c) Tsistern- ehk paakauto d) Furgoonauto 83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi? a) Otskallur tühjendamine ainult taha poole b) Kolmiskallur tühjendamine kolmes suunas 84-Mille poolest erineb termosauto ja külmikautost. Termosauto furgooni raamistik on kaetud kerge lehtmetalliga või tugeva plastikkilega. Külmikauto on varustatud soojusisolatsiooni ning kliimaseadmega. 85-Nimetage traktorite tüübid raami konstruktsiooni järgi. a) Sarniir-liigend raamiga
a) rööbas, b) pneumoratas, c) roomik, d) sammuv, e) tigu. 79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad. 80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) konveierid, b) elevaatorid, c) pneumotranspordi vahendid, d) aerotranspordivahendid 81-Nimetage auto kolm põhielementi. 1 mootor, 2 kere, 3 sassii. 82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) porte- e madelautod, b) sadul- e vedukautod, c) kallurautod, d) tsistern- e paakautod, e) furgoonauto, f) eriotstarbeline auto. 83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi? a) otskallurid, mille kast kallutub tühjendamisel ainult tagasuunas, b) kolmiskallurid, mille kasti saab vastavalt vajadusele kallutada tühjendamisel kolmes suunas. 84-Mille poolest erineb termosauto ja külmikautost. Furgoonautodega on otstarbekas vedada selliseid veoseid, mis on tundlikud ilmasikunähtustele (vihm, lumi, tolm) või välistemperatuurile. Esimesel juhul on furgoonid lihtsad,
annaabi.ee 
