Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi. Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja zongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks
õhtu, öö, liiv, vesi Luulekogud § "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) § "Luule" (1976) § "Väike luuleraamat" (1984) § "Päikesepillaja" (1997) § "Alliksaar armastusest" (2002) Laskumine Kui pilget täis on hüljat mägiteed me armastuse närbund võidupärgi, ja mälestuste tontlik defilee, aet süüme tormidest, käib minu järgi. Et nautisin, kui ime tundub see, Su kallistuste kuldseid mesikärgi. Suur õnneviirastuse kevade mu hinge jättis kustumatu märgi. Aeg, vahemaa ja surm on näivus vaid, ma hälbin keset võõraid sadamaid, kesk mere raevu otsin ulualust. Ent pole puhkepaika väsind laul, ja nagu kirglik palve on mu laul, Su poole tõusev igatsuse valust. Tsitaate Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit. Suuri sõnu säilitab õhkki. (Luuletus "Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas
näkku". Mihkel Raud on ligi 30 aastat mänginud erinevates Eesti bändides. Tema raamat "Musta pori näkku" on aus, brutaalne, naljakas, ropp, traagiline, lõbus ja dramaatiline rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid. Siin on tõestisündinud lood ning siin on uskumatud kuulujutud. Ja kuskil selle kõige keskel on saatanal kitarri häälestada palunud noor muusik, kes läbi armutute pummelungide, paljaste naiste kiretute kallistuste ja piinavate deliiriumite oma tõeni jõuab. Mihkel Raua uus romaan "Sinine on sinu taevas" Välja anti 8. Jaanuaril 2010.aastal. Raamatust kuulus lause ''Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina.'' Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke sokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu
tehnoloogia liigse kasutamise vastu. Liikumine, puudutus, lähedased inimsuhted ning kokkupuude loodusega need on põhilised faktorid, mida vajab laps tervislikuks ja terviklikuks arenguks. Antud faktorid tagavad, et lapsel oleksid olemas oskused, mida koolis ja elus hakkama saamiseks on vaja. Väikesed lapsed peavad saama mängida iga päev 2-3 tundi, see tagab aju süsteemide naturaalse arengu. Taktiilne tundlikkus, mis on omandatav läbi puudutuste, kallistuste ja mängu, on oluline osa plaaniliste liikumismustrite omandamises. Puudutus mängib suurt rolli ka parasümpaatilise närvisüsteemi arengus. See närvisüsteemi osa aitab alandada adrenaliini ja ärevust. Loodus on suure rahustava mõjuga, aitab taastada tähelepanuvõimet ning soodustab õppimist (Rowan, 2013). Uuring, mis käsitles tehnoloogiaga pidevalt kokkupuutuvate laste arengut, näitas, et
varandusest on ilma. Selline kiri tegi Cedric Erroli kurvaks, sest ta armastas oma isa. Kuna teda ei onud kasvatatud töötegemiseks ja tal puudusid ärialased teadmised, oli tal julgust elule vastu minna. Nad elasid naisega Ameerikas väikses majas ning nad olid seal väga õnnelikud. Seal sündis Cedric, kes oli väga ilus ja armas laps. Ta meeldis kõigile, isegi õelale kaupmehele. Cedric oli vaevalt rääkima hakanud, kui ta isa suri. Ta oli väga tark poiss ja püüdis ema oma kallistuste, suudlustega ja mängudega ema tuju tõsta. Neist said väga head sõbrad. Ema ei vajanud kellegi teise seltsi, talle piisas Cedricust. Cedric hüüdis ema kallimaks mitte emaks, sest nii kutsus teda ka isa. Cedric õppis varakult lugema ja rääkis tõsistest asjadest (poliitikast). Cedric suhtles täiskasvanud inimestega. Ta võis nendega pikalt arutada maailma asjadest. Tema parimaks sõbraks oli õel kaupmees Hobbs, kes armastas Cedricut väga. Teine hea sõber oli kingaviksija Dick.
kohana. See ei ole mõeldud kõrvalstrateegiana, vaid veendumus ettevõtte südames ja paneb tundma end privileegina, osaledes kogukonnale midagi vastuandmises. Sellised siirad teod kellelegi head tehes tekitavad veelgi rohkem uhkustunnet. Ettevõttega heade asjade või sündmuste toimumisel tuleb tagada, et kõik töökaaslased oleksid sellest teadlikud. Juhi rolliks on auväärsete tegude hoidmine, jagamine ja kallistuste levitamine. Kui olete midagi suurt korda saatnud, andke sellest ka kõigile teistele teada, et nad saaksid rõõmustada koos sinuga. Need on asjad, mille üle saab vaid uhkust tunda. Eriti olulised on siirastest tegudest olevad uudised, sest kolleegid tunnevad uhkust ausas töökeskkonnas töötamise üle. Millegi tähistamine on rõõmustav moodus uhkustundele aluse panemiseks, mida võiks teha kellegi tunnustamiseks milleski panuse andmise eest. See võib olla kas kellegi lisapingutuse
armastada üht varast, ainust meest, kes teda veel võis tahta; kuid peagi leidis ta, et isegi varas teda põlgab. Niisuguste naiste süda vajab kas armukest või last, muidu on nad väga õnnetud. Et talle polnud antud armukest, igatses ta lapse järele, ja et ta kogu aeg jumalakartlik oli olnud, siis pöördus ta palves alati selle pärast helde jumala poole. Jumal halastaski ta peale ja kinkis talle.väikese tütre. Mis sellest rääkida, kui rõõmus ta oli: see oli otse pisarate, kallistuste ja suudluste torm. Ta imetas ise oma last, tegi oma ainsast vaibast talle mähkmed, ei tundnud enam külma ega nälga. Ta muutus seetõttu uuesti ilusaks. Vananev tüdruk muutus nooreks emaks. Uuenesid armastussidemed, mehed tulid jälle Chante-fleurie'd külastama, ta leidis uuesti oma kauba tarvitajaid ja kõigest sellest paturahast hankis ta mähkmeid, tanukesi, põllekesi, pitsist jakikesi ja atlassmütsikesi, ilma et oleks kunagi mõelnud enesele kas või vaipagi osta
annaabi.ee 
