Hilise etruskide perioodi ajal (4.saj. - 3saj. eKr) läks tööosavus üle kergemale kvaliteedile. Paljud ehted on tehtud filigraan mustrites, ilma toetuseta, ja tihti on kasutatud Foiniikiast pärit värvilisi pärle, inkrustatsiooniga (panustehnika, mille puhul eseme pinnasse paigutatakse teisest materjalist killud mitmevärvilise mustri saamiseks) ja emailiga kaetud. Etruskide sõrmused olid tihti tehtud skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga. Filigraan ja granulatsiooni tehnikad. Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse geomeetrilisse repertuaari, aga varsti hakkasid domineerima lilled ja kujundlikud elemendid idamaade inspiratsioonist. Vanemad meetodid surutrükist ja sisselõikest kujundavad sepistatud kuld- ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid
Keset tuba üsna maa ligidal oli nahkmadrats. Selle kohal rippus võlvitud lakke kinnitatud pandlaga rihm vaskrõnga küljes, millesse hammustas nikerdatud läsuninaline koletis. Selle Tartarose nimi oli lihtsalt piinakamber." Hugo kirjeldab Claude Frollo vaimustumist alkeemiast ja hermetismist küllaltki põhjalikult -- on selge, et Frollo pole algaja ning järgnev selgitus kuulus keskajal alkeemia triviaalteadmiste hulka. Niisiis pole smaragdi näol tegemist mingi tavalise kalliskiviga, vaid alkeemilise vormeli tähistajaga. Tegelase keeltarvitus on väga leebe ja malbe. Esmeralda hoolis kõigist ja ei soovinud kellegile halba. Ta oskas inimestega viisakalt rääkida. 4. Tegelaskuju hindamine: Esmeralda oli väga emotsionaalne. Ta ei saanud tihti aru mis temega toimub ja kus ta on. Ta kaitses alati Quasimodot ega põlganud teda. Kui Quasimodot peksti andis Esmeralda talle vett. 5. Tegelasele antud hinnangud:
'' ''Mis sa ütlesid?'' ''Vabandust, vabandust.'' Isa orenego ''Palvetage ja teie soov täitub. Olgu kõik lapsed õnnistatud nii täna, kui ka homme.'' Isa Orenego rääkis mikrofoni lugedes raamatut. Tänane saade sai läbi ja ta lükkas mikrofoni välja. ''Tänan teid raske töö eest isa Orenego.'' Tänasid alluvad preestrit. '' Äitah teie elegantsete sõnade eest.'' Isa Orenego oli väga uhke ja suuremat sorti mees. Tal oli ilusa kalliskiviga sõrmus sõrmes ja preestri kuub seljas. Juukseid tal ei olnud. Sel hetkel sisenes tuppa Roos. ''Isa Orenego.'' ''Ah, see oled sina Roos.'' ''Kas see oleks korras, kui paar rändurit jaavad siia kirikusse ööseks?'' ''Muidugi oleks korras. Tundub nagu sa teeniksid jumalat päeviti.'' ''Jah, ma elan, et teenida Oletit.'' ''Jumal näeb sinu häid tegusid.'' Orenego pani oma käed Roosi õlgadele.'' Aga rohkem aega on vaja, et imesid juhtuks.'' ''Jah.''
kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba kihluseks ja kantakse neid kihluse tunnusena vasaku käe teises sõrmes. Kui rahakott lubab, kingib peigmees pruudile kihlumispäeval kalliskiviga sõrmuse. Kink antakse üle pakkimispaberist vabastatud karbis, mille pruut ise avab. Sõrmuse paneb aga sõrme peigmees. Sõrmuse valikul peab peigmees arvestama pruudi maitsega kivi suhtes ja isegi ebausuga, kui see on olemas. Meeldiva mulje jätab, kui peigmees oma valitule kingib ehteid, näiteks kaelakee, käevõru või midagi muud. ARMASTUS ON SÜDAMEASI Seda ei tohiks pruutpaar oma käitumises unustada
annaabi.ee 
