,,Ole mina ise", avasta ennast ,,mängus", püüdle ideaali poole, mis asub sinus eneses (mitte väljapool; kristlasena võiks selline lähtepunkt mõistetav olla: kristlase südames asub Püha Vaimu kodu ehk teisiti öeldes: leiad iseenda, leiad ka transtsendentse, mis juba sinus on; vt ka lk 4 esimene lõik ,,Ekskurss"). Autentsusliku eetika taga varjub tänapäeva 9 ühiskondades seega tohutu potentsiaaliga vaimuressurss, mis ,,õigetesse" kallastesse voogata tahab. Kuna eelmoodsate vaateviiside juurde tagasipöördumine ei ole ju realistlik, on seega kaplani ülesanne aidata nö puhastada välja need autentsusele toitu andvad alustalad tegevus, mis omakorda kogu ühiskonna meelemuutusele viia võib.
Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Ondatrale on meelispaigaks veetaimestikurohked jõed ja järved, mille kõrkjastikku ehitab ta omapärased kuhilpesad või uuristab kallastesse urud. Ondatra on Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. Inimtegevus Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu
Kättemaks vihatud «paruneile» oli eriti magus, võrreldamatult magusam kui võit vene punaste üle, sest venelastega oldi alles äsja, maailmasõjas, sõditud õlg-õla kõrval. Lugu sellest, kuidas Osvald Kallaste veel vanas eas sõjaväkke astub, on kirjanduslik, ent tõepärane. 1919. aasta suve hakul võis kainelt kalkuleeriv inimene mõista, et edasi tuleb elada Eesti Vabariigis ja see kulgeb palju sujuvamalt, kui võib end esitleda sõjasangarina. Mis puutub Osvald Kallastesse, siis temavanune mees võis pealegi kindel olla, et teda ei saadeta otse lahingusse. Teiseks meenutagu mõisaomanik Osvaldi põgus sõjaväekogemus ka neid mõisnikke, kes tõepoolest sõdisid Eesti poolel ja kellest paljud ka langesid. Tegemist oli baltisakslastest koosneva Balti rügemendiga, mille nimekirjas leidus ridamisi kuulsaid baltisaksa nimesid. Ilmselt ei sõdinud nad niivõrd Eesti Vabariigi eest kui punase
VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttüveline t-lõpuline, nõrgas astmes (aldist, haugast, helvest, kitsast, kännast, lammast) · Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (helbesse, kaukasse, laekasse, narmasse, puhtasse, toikasse, vardasse) · Taevasse e taeva, pahmasse e pahma · de-mitmus moodustatakse te-tunnusega nõrgaastmelisest kons-tüvest (ehmeste, kallastesse, kinnastes, lammastest, mülgastele, rõngastel, sammastelt, töngasteks, valdasteni) · Kaunsite e kaunite, kallistesse e kallitesse, kaunistes e kaunites, kallistel e kallitel · Mitm part i-tunnuseline ja de-lõpuline, vokaaltüveline (aplaid, hülgeid, kapsaid, räästaid, sõtkaid) · I-mitmus on üldiselt kasutusel (elteis, haprais, helbeist, kupjaist, künkaile, lõukail, põõsailt, riukaiks)
annaabi.ee 
