1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika. 3) Hiline Minos 1400-1150 Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavatusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada Click to edit Master text styles Second level Third level
Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata. ,,Leiutise" vahetuks põhjuseks sai näitusel eksponeeritud Claude Monet`i töö ,,Impresioon. Tõusev päike" (impressioon- mulje). Kui Monelt küsiti, kuidas seda maaili näituse kataloogis nimetada, vastas ta: ,,Mulje" Sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. See sama ajakirjanik Louis Leroy ei jäänud oma mõnitavais kallaletungides üksikuks. ,,Erakorraliselt koomiline näitus..", ,,Hirmus värviplätserdus...", ,,Ogarus...". Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada. See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja ,,ülestõuse".Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed
üldsuse poolt kasutusele. Ometi oli see sõna tol ajal ainult sõnakõlks, mille oli leiutanud ajakirjanik, et kunstnikke valusamini solvata. ,,Leiutise" vahetuks põhjuseks sai näitusel eksponeeritud Claude Monet`i töö ,,Impresioon. Tõusev päike" (impressioon- mulje). Kui Monelt küsiti, kuidas seda maaili näituse kataloogis nimetada, vastas ta: ,,Mulje" Sõna ,,Päikesetõus" lisas juurde kataloogi koostaja Auguste Renoir. See sama ajakirjanik Louis Leroy ei jäänud oma mõnitavais kallaletungides üksikuks. ,,Erakorraliselt koomiline näitus..", ,,Hirmus värviplätserdus...", ,,Ogarus...". Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada. See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja ,,ülestõuse".Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast,
Tolleaegsed antisemiitlikud ajalehed ei kuulunud sugugi pressi paremikku, - kust ma seda siis võtsin, ei tea ma nüüd enam isegi, - ja seetõttu selle pressi juutidevastases võitluses kaldusin ma tol ajal nägema tigeda vihkamise produkti ja mitte sugugi printsipiaalsete, ehkki võib-olla ka eba-õigete seisukohtade tulemust. Minu sellist muljet kinnitas seegi, et suur press vastas ka tegelikult antisemiitide huvidele nende lõpututes ja eba-väärikates kallaletungides, vahel aga ei vastanud heale toonile üldse, mis mulle tol ajal tundus veelgi vähemsobivana. Ma hakkasin hoolega lugema niinimetatud ülemaailmset pressi ("Uus Vaba Press", "Viini Uus Päevaleht") ja esialgu hämmastusin sellest hiiglaslikust materjalimassist, mida need andsid lugejale ja sellest objektiivsusest, millega nad kõikidele küsimustele lähenevad. Ma suhtusin suure austusega selle pressi heatahtlikku tooni ja ainult harva jättis selle ülespuhutud stiil minusse mõningase
annaabi.ee 
