kitsepiimaga • Tuntumad lambatõud: Eesti Valgepealine ja Eesti Mustapealine lammas • Vajab lauta ja karjamaad • Vajab heina, silo, teravilju(oder, kaer), juurvilju • Kodukits Lambad, kitsed Hobusekasvatus • Vajab talli • Vajab hoolitsemist • Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha • Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid Juurviljakasvatus
Pinnamoe poolest jaguneb riik kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ja madalmäestikud. Hiina on ainus riik maailmas, kus maapinna kõrgusvahe ulatub 9000m-ni. 4)Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. a)loomakasvatus- Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus b)taimekasvatus- Kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed II 1)Põllumajandusliku tootmise vormid · Põllumajandus toetub väikemajanditele. · Istandused (nt tee, suhkruroog) 2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega.
Aastal 2010-11 seisis Hiina silmitsi kõrge inflatsiooniga. 2012. a SKP kasv tulenevalt aeglustus 8% võrra. Valitsuse 12. viisaastakuplaani , mis võeti vastu märtsis 2011. a rõhutavad jätkuvalt majandusreforme ning vajadust suurendada sisetarbimist , et muuta majanduse vähemsõltuvaks ekspordist tulevikus. Põllukultuurid Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. Loomakasvatus - Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus. Taimekasvatus - kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed. Piimakarju kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond, troopika ja subtroopilisel alal. Lihakarja peetakse pastoraalses piirkonnas, soojas ja külm piirkond ja troopika alal. Lambad kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, pool-pastoraalsel ala ja haritaval maal.
Põllumajandus Suurbritannias on intensiivne, kõrgelt mehhaniseeritud ja toimib Euroopas kehtestatud standardite järgi. Üks protsent Suurbritannia töövõimelisest elanikkonnast suudab katta kuni 60% elanikkonna toiduvajadustest, seetõttu on tööhõive põllumajanduses üks maailma madalaimaid (1%). Põllumajanduses domineerib loomakasvatus. Kuni 70% põllu- majanduse kogutuludest saadakse loomakasvatusest (piima- ja lihaveise-, lamba-, sea- ning kalkunikasvatus). Kasvatatavad sööda- ja teraviljakultuurid on suhkrupeet, kartul, rukis, oder, kaer, nisu, köögi- ja puuviljad. Kuigi Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimatest kalapüügimaadest on kalapüük oma kunagisest tähtsusest palju kaotanud. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Kuna Suurbritannias toodetakse praktiliselt kõik vajaminevad põllumajandustooted ise on impordi osakaal väga väike. Ostetakse sisse toiduaineid mida kohapeal kasvatada ei saa
arvestamata). Üks ~200 g kaaluv emasvutt toodab 1 kg kehamassile ümber arvestatuna väärtuslikku toiduvalku kaks korda rohkem kui munakana ja 8 korda rohkem kui 4000 kg-se aastatoodanguga piimalehm. 1 kg munamassi 56 KALAKASVATUSE ERIALA toodab eesti vutt keskmiselt 2,8 kg segajõusöödaga, 1 kg massi-iivet (kuni 35 päeva vanuseni) 2,7 kg segajõusöödaga. 6. Kalkunikasvatus. Kalkun on suurim põllumajanduslind. Raskete tõugude täiskasvanud isaslindude eluskaal ulatub 18...20 kg-ni, emaslindudel 10...12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti: 5-kuised isaskalkunid kaaluvad 7...9, emaskalkunid 5...6 kg. Kalkuniliha on omapärase maitse ja kõrgete dieetiliste omadustega: see sisaldab palju inimese poolt kergesti omastatavat proteiini. 50...60% kalkunilihast moodustab nn. valge liha, mille dieetilised
annaabi.ee 
