vaevalt läbi mahtunud. Sissekäik viinud suuremasse ruumi, mille taga olnud veel kolm eraldi kambrit. Kaugemast minevikust ürikulised andmed puuduvad, on vaid põlvest põlve edasiantud muistendid 3.2. Väike Taevaskoda Saesaarest umbes pool kilomeetrit allavoolu asub Väikese Taevaskoja punakas kalju. Liivakivipaljandi pikkus on ligi 190 meetrit ja kohati on ta kuni 13 m kõrge. Kaljul kasvavad sihvakad männid, nende all kanarbik ja samblikud. Kaljuseinas on kaldapääsukeste pesaauke. Ahja jõe paremal kaldal kulgeb Väikese Taevaskoja kalju juurest teerada raudteejaama poole viivale asfaltteele. See romantiline teerada lookleb suurte puude all vetest uuristatud Kimera sälkoru põhjas. Kohati kaunistavad tee ääri sõnajalapuhmad, rohkesti on rändrahne. Muistend räägib, et kivid pärinevad siin asunud kiriku seintest. 3.3. Emaläte
5. Näiteid ja järeldus käitumise kunstliku valiku eksperimentidest. Kärbsed kiiremad paaritujad ja aeglasemad. Juba 7 põlvkonna pärast oli paaritumiskiirus tunduvalt erinenud. 6. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni uurimisel. Võrreldakse üht liiki teisega. Olemasolevaid liike omavahel. Mitmeliigiline võrdlus. 7. Näited käitumise kujunemise põhjuste selgitamisest ühe liigi võrdlemise teel teiste liikidega. Kaljukajakas elab kaljuseinas. Pojad ei karda nii väga kiskjaid, sest neil ei ole seda vaja. Ei liigu eriti pesast välja, sest võivad kukkuda. 8. Probleemid võrdleva meetodi kasutamisel käitumise evolutsiooni uurimiseks. (1) seos käitumismustri ja mingi muu tunnuse vahel võib olla juhuslik, mitte põhjuslik (2) isegi mitmeliigiliste võrdluste puhul on ikkagi keeruline tõestada, mis on põhjus, mis tagajärg (3) liik ei pruugi olla parim võrdlusühik
pealetükkivalt, kuna kell sai juba kuus. Tõepoolest oli kell juba palju ja koopad muutusid juba tüütuks. Me hakkasime koobastest välja liikuma. Me olime vait ja hea tuju oli läinud. Lõpuks jõudsime välja ja puhkasime jalgu. 20 Ididsikine... Kell seitse hakkasime mäetippu ronima. Mitte eriti raskelt, aga ikkagi. Ididsikine "koobas" asus just seal üleval, udupilvede vahel. Udu muutus juba väga tihedaks, kui Kabrevitsi ütles, et varsti hakkavad paistma üleval tõrvikud ja kaljuseinas must auk. Tõepoolest hakkas paari minuti pärast udust paistma õrna valguskuma. Veel lähemale jõudes paistis ka silma must kogu. See oligi Ididsikine koobas. Ma hakkasin järjest rohkem kartma, et ma teen end Ididsikine ees lolliks ja ta lihtsalt laseb mu elu käest. Ma ei uskunud kuni viimase hetkeni Ididsikine võimetesse. Me jõudsime koopa juurde just siis, kui päike hakkas vajuma selle kaljunuki taha. Läbi paksu udu kumas päikese punakas valgus, kui me hanereas koopasuhu kadusime
Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed. Sellest lõunas kuldsete kuplitega väike vene kirik. Paekaldasse tuli puude istutamiseks raiuda augud. Viljapuuaed. Lossi läheduses ja jõeorus on kasutatud palju võõrpuuliike (okaspuudest seedermändi, lehist torkavat kuuske) ja ilupõõsaid, kaugemal mere ääres ja lääne pool looduslik männimets. Jõe läänekaldal, Lipu mäel on vaatepaviljon, kust paistab loss õhtuvalguses. Liivakivist kaljuseinas on sügav koobas, kus selgeveeline allikas välja voolab. (Loe ka Tamm, Piiper, Maiste, Brafmann) SOOVITAVAT KIRJANDUST: Brafmann, E. 1980. Pargid Eestis. Tallinn. Hein, A. 1996. Palmse. Hattrope/Eesti Entsüklopeediakirjastus. Maiste, J. 1996. Eestimaa mõisad. Tallinn, "Kunst" Piiper, J. 1975. Pilte ja hääli Eesti loodusest. Tallinn Tamm, H. 1972. Põhja-Eesti pargid. Tallinn Tamm, H. (koost.). 1988. Kadriorg. Loss ja park. Tallinn
annaabi.ee 
