Püramiidid on teadaolevalt suurimad ehitatud kivist struktuurid muinasajast. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Templid Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. Templid Üks kuulsamaid templeid on Ramses II matusetempel. Tempel on raiutud kaljumassiivi. Templi lasi ehitada Ramses II, Hetiitidega rahu sõlmimise auks. Suure templi kõrval asub hulga väiksem tempel- Hathori tempel, selle pühendas Ramses II oma tähtsaimale naisele Neferetile. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid. Kui surnute riik asus varem loojangu suunas (Niiluse läänekaldal), siis nüüd tehti kalmistu päikesetõusu suunas (Niiluse idakaldal). Kujutav kunst
Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Abu Simbel- asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost.(Assuan asub 886 km Kairost ja 215 km Luksorist.) . Suure templi mõõdud : 32m kõrge, 38m lai, 65m sügavusse kalju sisse. Templi lasi ehitada RAMSES II, Hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks.Sõjakäigud Süüriasse ja Nuubiasse. Kuulus Kadesi lahing 1300 eKr. Tempel on raiutud kaljumassiivi. Sissepääsu juures on istuvad kolossid- mõlemal pool kaks. Kujud on 20m kõrged, näo laius on 4m, huulte pikkus 1m. Iga koloss kaalub 1200 tonni. Otse kolosside jalge ees on 10 väikest Ramsese kuju ja 10 väikest Horose kuju (pistrik -vaaraode kaitsja).Kaljusse on raiutud nimi-RAMSES II. Zeus- ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõige võimsam ja
nendele järgnesid murdpüramiidid. Püramiidide klassikaline kuju kujunes välja Vana riigi ajal - põhja moodustas ruut, küljed olid võrdhaarsed kolmnurgad. Püramiidi sees paiknes hauakamber, kuhu viisid varjatud käigud. Peasissekäik paiknes maapinnast kõrgemal ja asetses reeglina põhjaküljel, idaküljel asetses tavaliselt hauatempel. Egiptuse haudehitiste kolmas tüüp - kaljuhaud - hakkas levima keskmise riigi ajal. See kujutas endast kaljumassiivi raiutud hauakambrit, mille sissekäigu ees paiknesid sambad ( tavaliselt kaks sammast ). Kaljuhaua ees võis paiknea hauatempel. Kultuseehitistest olid levinud templid. Vanimad olid haudehitiste juurde kuuluvad hauatemplid, nende lage toetasid sambad. Järk - järgult areneva templiehitise ( neid püstitatakse ka peajumaltele ) klassikaline skeem kujunes lõplikult välja Uue riigi ajal. Templini pääses mööda sfinkside alleed ( sfinksid olid kas jumala või valitseva vaarao
Tessaallased ilmselt ei uskunud, et liitlased Põhja-Kreekat kaitsma hakkavad ja pidasid seetõttu targemaks hoida pärslastega häid suhteid. 480. a. tungis Xerxes hiigelväe ja foiniiklastest, egiptlastest ning Aasia kreeklastest koosneva laevastiku juhtimisel Egeuse mere põhjarannikut pidi Kreekasse. Põhja-Kreeka loovutati talle võitluseta. Kreeklased otsustasid kaitsta Kesk-Kreekasse viivat Termopüülide maakitsust merelahe ja kaljumassiivi vahel. Sparta kuninga Leonidase juhtimisel maakitsuse hõivanud umbes 7000 meheline vägi oli väidetavalt ainult eelsalk, mis pidi ootama ära peajõudude saabumise. Kreeklaste laevastik, mille sisulise juhina paistis silma ateenlane Themistokles, blokeeris sissepääsu Termopüülide juurde viivatesse väinadesse. Kreeklased pidasid mõnda aega vastu nii maal kui merel, ent kui Pärsia eliitüksus (nn surematud) kreeka väge mägiteid pidi ümber haarama hakkas, käskis
esmaabi andmise peale. Alentejo ja Costa Vicentina looduspark Tõeline looduse meistritöö on terve Alentejo ja Costa Vicentina looduspark, kattes umbes 76 000 hektarit ja olles suurim kaitseala Portugali rannikualal. Umbes 80 km sellest alast, Odeceixe ranna ja kaluriküla Burgau vahel on osa Algarve rannikualast. See on looduslik puhkepaik, kus peaaegu puutumatu kaldaala sisaldab endas pikka kaljumassiivi, väikseid randu ja liivaseid alasid. Kaitseala külastamine pakub unikaalse võimaluse vaadelda sadu taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas: meres, kaljudel, kaldaalal ja märgaladel. Merefloora on väga varieeruv, samas kui fauna pakub suurimat valikut organisme tervel Portugali läänerannikul. 750 taime ja 200 linnuliiki on sealkandis identifitseeritud. Kaljudel
annaabi.ee 
