Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse. Kaljukotkast kutsutakse muuhulgas ka lindude kuningaks ja kaljukotkast järgnevalt juttu ka tuleb. Kaljukotkas Välistunnused Kaljukotkas (Aquila chrysatos) on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kaljukotkas on jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Eesti suuruselt teise kotkaliigi tiibade siruulatus küündib kuni 230 sentimeetrini.
hävimine või rikkumine ning mille arvukus on ohtlikult vähenenud. 7. Huvitavat Maailma keeltes on hiireviu tuntud kui Buteo buteo (ladina), Common Buzzard (inglise), Hiirihaukka (soome), Peu klijns (läti), Buse variable (prantsuse), Mäusebussard (saksa), (vene), Ormvråk (rootsi), Osuri (jaapani). Vanarahvas teadis hiireviud kui vihmakassi, vihmakulli, vihmaviud, vihmaviugi, vihmahaugast, pruunkulli, viukulli, kuivakulli ja viutsirku. Ilmselt ei eristatud hiireviud alati kaljukotkast, seetõttu on teada ka selliseid hiireviu nimesid, nagu jänesekull, tedrekull, jänesehüüp ja kiirekull. Saksa keele mõjutustega on hiireviu teada ka kui hiirepusard 8. Kasutatud kirjandus 1. T. Randla ,,Eesti röövlinnud" 2. Uku Paal, Margus Ots ,,Eesti linnuvaatleja teejuht" 3. Eve Mägi ,,101 eesti lindu" 4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=86 5. www.wikipedia.org 6. http://pluss.postimees.ee/3043907/aasta-lind-viu-tegi-endale-ise-nime
maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii
kuuluvad haudelindude hulka. Kaitsealal on I kaitsekategooria kalakotka (Pandion haliaetus) elupaik ning II kategooria metsise (Tetrao urogallus) elupaik ja mänguala. Kaitseala elab teadaolevalt üks paar kalakotkaid. Metsise mängualaks on arvatud 87,3 ha kaitseala loodeosas Vinso sihtkaitsevööndis ning 284,9 ha Meenikunno ja Nohipalu sihtkaitsevööndites, kokku 372,2 ha. Haruldastest ja kaitsealustest liikidest on kaitsealal nähtud meri- (Haliaetus albicilla) ja kaljukotkast (Aquila chrysaetos), kuid teateid pesitsemistest ei ole. Alal on märkimisväärne tetrede (Tetrao tetrix) asurkond. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi (Grus grus), rabahanesid (Anser fabalis), suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas.
Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid kaovad. Kõige viljakam emis on 6-aastane
annaabi.ee 
