829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga. 2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas. Kasutati ruunikividel- haua- või mälestusmärgid (viikingitest, ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt. Eepos ,,Vanem Edda" Kunst- kaunistused kaljujoonistel, ruunikividel. Loomad- ekspressiivne stiil (väänlevad figuurid) Tähtsus ajaloos: suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Seotus Vene riigi tekkelooga. 874 avastati Island. Rajati 430 asulat, 13ks meeste koosoleku piirkonnaks. Avastati Gröönimaa- Erik Punase. 985-986 jagati maad taludeks. Umbes 1000 jõudis Erik Põhja- Ameerikasse (Vinland)
kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis. Pronksiaeg Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal
kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg.
Raskuskivid ja käba on saadud ka Narvast Siivertsist. Siit-sealt on leitud ka kiviaegsete veesõidukite jäänuseid. Nt ventojist (Lääne-Leedu) ja Sarnatest (Läti) on leitud mõlasid. Ruhe ja mõlad ventojist Lääne-Leedus Reed ja suusad Reejalased on teada Soomest Heinolast, neist vanim leid on dateeritud 8000 ema. Sellist kelku vedasid arvatavasti koerad. Soomest ja Lätist on leitud ka suuski, lisaks on suusatajaid kujutatud kaljujoonistel. Soomest leitud reeosade rekonstruktsioon Elamud Varem arvati, et kiviaja elamud olid üksnes ümmarguse põhiplaaniga, praeguseks on aga Eesti naabermaadest leitud jäänuseid ka nelinurkse 15 põhiplaaniga hoonetest. Ilmselt ei erinenudki need väga hilisemast ajast teada olevatest hoonetest. Kiviaja elamute rekonstruktsioone Soomes ja Lätis Püügiala ja kogukond
suunas. Keldi põldude jäänused Proosal Põhja-Eestis 9 Varasemaid põlde nimetatakse üldiselt keldi põldudeks, kuigi sel terminil puudub otsene seos keltidega. Valter Lang on Baltimaades ja Ojamaal eristanud ka nn balti põllud. Künti ilmselt härgadega veetava konksadraga (Lääne-Rootsi kaljujoonistel vähemalt), mille tera oli valmistatud kivist või luust/sarvest. Võimalik, et viljelusmajanduse alguses olid levinud ka kõplaga haritavad põllud: on leitud arvatavaid kõplaid. Kasvatati otra, nisu, kaera ja lina. Põlluharimisega oli lahutamatult seotud karjakasvatus selle tingis vajadus sõnniku järele. Põhjamaades sai karja laudas ületalve pidamine alguse juba umbes 500 ema ehk eelrooma rauaaja algul.
Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke. Muusika Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud – Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel. Rahvatants Kaljujoonistel 1. aastatuhande teisest poolest eKr on motiive, mida on tõlgendatud esiaegsete rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena. Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid võib arvata, et nagu mujalgi Põhjamaades, tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on "dans" olnud mõne isiku lisanimi (Sverting dans (1292), "Sigurd dans" (15. sajand)). Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust. Külatants (bygdedans) on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud
Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal kaljujoonistel. Olid levinud laial alal Ibeeriast 35 Balkanini ja Itaaliast Skandinaaviani. Ilmselt neil üsna tähtis osa mingis laialtlevinud kultuses. Ehted: lisaks pronksehetele ka kuld. Ehtenõelad, sõrmused, ripatsid. Matused: jätkus laibamatus kägarasendis paremal küljel. Mitmed v rikkalike panustega nn vürstihauad. Jätkus komme matta ülikud kiviplaatidest kirstudesse. Tihti võeti need kiviplaadid vanematest haudadest ja kasutati uuesti
annaabi.ee 
