sümbolina ning on seetõttu avaldanud mõju ka uusaja kirjandusele. Zeus tahab inimsoo hävitada, kuid titaan Prometheus päästab inimesed hukust, tuues neile taevast tule. Zeus laseb karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada. Prometheus trotsib uhkelt oma saatust ning keeldub alistumast: ,,Sai tea ,et iialgi ei vahetaks / ma oma piinu vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav
See ei pannud teda imestama, sest nagu igal hommikul oli Kalju ärganud pool tundi varem, et ahju alla tuli teha ja värske ajaleht ära tuua. Paula tõusis üles, pani selga igapäevased riided ja läks alla korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi naisel on ikka ilus kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga. Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma
See ei pannud teda imestama, sest nagu igal hommikul oli Kalju ärganud pool tundi varem, et ahju alla tuli teha ja värske ajaleht ära tuua. Paula tõusis üles, pani selga igapäevased riided ja läks alla korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi naisel on ikka ilus kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga. Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma
Romaanid teadmis- te saamist ning tõendamist oluliseks pidama ei pea. Ajaloo puhul oodatakse, et ajaloolane ütleb, kust on pärit tema teadmised. 3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus Loone jagab laiali lehed, millel on ingliskeelsete ajalootekstide näited. Kõigil neist võrreldakse midagi11 . Loone arutleb jagatud näidete teemadel, lubab 9 Loone toob näiteks Larry Durrelli ühe romaani, kus ilmselt ei ole tegemist narratiiviga. 10 Loone toob taas oma kaljuga pähe saamise näite. 11 Näited on ilmselt pärit ajakirjast Developments in Modern Historiography 93 pp 166-167 38 PEATÜKK 3. SELETUS lehed loengu lõpus tagasi korjata. . . Ajad muutuvad, kultuurid muutuvad. Keskajal oleks olnud täiesti võimalik see, et Robert Lepikson kuulutab Jü- ri Mõisale sõja, samal ajal Eesti sõjas ei peaks olema. Tänapäeval ei saaks Viljandi kuulutada Venemaale sõda. .
Mina arvasin, et ta on veel Brüsselis.» «Ah, härra, kui teie seda meest tunnete,» hüüdis d'Artagnan, «siis ütelge mulle, kes ta on ja kus ta asub, siis ei palu ma teilt enam midagi, isegi mitte seda, et te mind musketäride hulka vastu võtaksite. Kõigepealt tahan ma kätte maksta.» «Hoiduge sellest, noormees,» hüüdis härra de Treville. «Kui ta tuleb teile vastu ühel pool tänavat, siis minge üle tee! Ärge põrgake kokku niisuguse kaljuga: te purunete tema vastu, nagu oleksite klaasist.» «See ei takista mind,» hüüdis d'Artagnan, «kui ma ta ükskord vaid peaksin tabama . . .» «Vahepeal aga,» lisas härra de Treville, «võtke kuulda minu nõu ja ärge teda otsige.» Korraga härra de Treville vaikis, haaratuna äkilisest kahtlusehoost. Äge viha, mida noor rändur ilmutas nii avalikult mehe suhtes, kes oli varastanud talt isa kirja, mis iseendast oli küllaltki väheusutav, kas see viha polnud pigem mingi salakavalus
annaabi.ee 
