saarelt vähemalt 361 uut liiki[3]. 3.4. Inimasustus 2009 aasta seisuga elab Kailimantan saarel 18 590 000 inimest. Enamus neist elab rannikuäärsetes linnades, millest suurimad on Kuching, Malaisias (632 505), Banjarmasin, Indoneesias (598 518) ja Kota Kinabalu, Malaisias (543 765)[4][5]. Sisemaal elavaid põlis- farmereid ja kütte-korilasi nimetatakse dayakkideks. Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad
Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C– 34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C– 26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt
mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD
Põledes vabastavad mets ja pinnas tohutult süsinikku,mis moodustav 20% planeedi kasvuhoonegaaside heitest. Metsaraie on üks globaalse soojenemise peamisi põhjuseid. Tuhanded liigig kaovad igaveseks. Eluaine tarkus, millest need sündisid, on nüüd igaveseks kadunud. 20 aasta eest oli Kalimantan suuruselt kolmas saar maailmas, kaetud tohutu ürgmetsaga. Kui raie jätkub senise hooga, siis 10 aasta pärast on see haihtunud. Elav aine seob vett, õhku, mulda ja päikest. Kalimantanil on see side lõhustunud. Kunagi oli see üks Maa suurimaid bioloogilise mitmekesisusde reservuaare. Selle katastroofi põhjustas otsus toota palmõli,mis on enim kasutatav õli maailmas. Palmõli mitte ainult ei kustuta kasvavat toiduvajadust, vaid seda kasutatakse ka kosmeetikas, pesuvahendites ja alternatiivkütustes. Metsa liigirikkus asendati üle liigiga, milleks oli õlipalm. Monokultuur on tootlik ja tõhus. Kohalikele pakub see töökohti. See on põllumajandulik tootmine
annaabi.ee 
