Kuigi kirjameeste ja õpetlaste hulgas oli palju mittearaablasi, kirjutati enamasti araabia keeles. Araabias õitses käsitöö ja kaubandus, arenes teadus. Ehituskunst. Araablased lasid ehitada teaduskeskusi, raamatukogusid ja observatooriume. Olulisemad ehitised olid moseed. Võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Katused olid peamiselt kupli kujuga. Rajati ka luksuslikke paleesid kaliifidele. Teadus. Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Araablastel oli silmapaistvaid saavutusi mitmes teadusharus. Kuulus teadlane Ibn Rusd uuris Aristotelese töösid. Teine kuulus teadlane oli Ibn Sina, ta tegeles arstiteadusega ning andis välja arstiteaduse kaanoni. Kasutatud kirjandus. Ajaloo õpik. Ajaloo vihik. www.slideshare.net www.google.ee
millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araablaste vallutused ajaloos Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9.saj tekkisid mitu omavahel tülitsevat kalifaati 11. saj tõusid türgi- pealikud võimule Kesk- Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi KULTUUR Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela- Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas
Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid. Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon". Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu ,,Tuhat ja
Palvusele kutsuja pidi olema pime, vennalt, isalt või muidu ta näeks onult. Kitsale kõrgelt, mida ülikkonnale lisaks naised oma olid asteekidel hoovides teevad. mõjukas Moseed sõjameeste klass, kaunistasid mille liikmete sambad, kuplid ja positsioon sõltus seinu ehtivad sõjas tapetud igasugused vaenlaste arvust. geomeetrilised Lihtrahvast oli kujundid. osa isiklikult Kaliifidele ja vaba, osa pidi aga teistele tähtsatele sunnismaisena tegelastele rajati uhkeid paleesid. harima valitseja Bagdadis rajati ja ülikute tarkuse maja. See maavaldusi. oli nii Kasutati ka raamatukogu kui orjatööd. ka Elanike arv võis observatoorium. olla umbes Araablased 200000. õppisid palju ning Jumalatele toodi võtsid üle vanadelt inimohvreid. kreeklastelt.
Muhamed nimelt oli ise kirjaoskamatu ja tema ajal levis uus usk philiselt suulisel teel. Paljud usklikud tundsid kll koraani peast, kuid osa teadjaid olid vallutussdade kigus langenud. Ka oli koraani les thendatud mitmesugustele kohtadele: kividele, majaseintele, lihtsalt palmilehtedele, sest paberit tollal ei tuntud. Et petus ei ununeks vi ei saadaks sellest valesti aru, oli vaja tekst kirja panna. Muidugi pandi kirja vaid need Muhamedi suulised tlused ja jumala snad, mis olid kaliifidele olnud meeleprased. Teisi ignoreeriti vi lausa hvitati. Samas oli vaja ka koraan luua kanoonilisemaks, meeldivamalt kuulatavaks. Muidugi ei pandud kirja kohe kiki jumala tlusi, lplikult sai koraan tegelikult kirja pandud alles 10. sajandiks. Koraani kirjapanek ei olnud kasulik pelgalt jumalateenistuse tarbeks, vaid kasu oli ka kohtul, mis toimus phakirja alusel. Senistest jumalateenritest kohtunikelt veti siiski ra igus kohut mista ja selle asemele mrati kaliifi poolt kohtunikud.
Nendest sai kuninga tähtsaim abiline sultan. Tänapäeval on sela Türgi ja Aserbadzaan. 13) Araabia kultuur Kõigi Araabia kalifaadile allunud maade toonast kultuuri nimetatakse araabia kultuuriks Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad moseed. Hooneid toestati arvukate sammastega ning neid kaeti kuplitega. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Kaliifidele ning teistele kõrgetele aukandjatele rajati paleesid. Araabia valitsejad hoolitsesid teaduse arengu eest. Palju kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hinnati Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd arvas, et kogu jumalik tarkus on kirja pandud Aristotelese teostesse ning pühendas oma elu nende uurimisele. Nad tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Väga kuulus Araabia õpetlane oli Ibn Sina. Tal olid
kultuuri. Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad moseed. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hooneid toetati arvukate sammastega ja ülalt katsid neid sageli kõrged kuplid. Seinu ehtisid suured kaunistused, sest inimeste kujutamist koraan ei lubanud. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Rajati ka uhkeid paleesid kaliifidele ja teistele kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli Bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Samuti hoolitseti teaduse arengu eest. Araabia teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hindasid araablased kreeka filosoofi Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd ( euroopapäraselt Averroes )
annaabi.ee 
