paigalseisva märgiga. 6. Fikseerisime töölaua kruviga 3. Skaala nähtavust reguleerisime peegli seadmisega. 7. Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik
Töö käik: Etteantud mõõt on 33 Tolerantsi tabelist vaatan k4 järgi piirhälbed, milleks on es=+0,009 ei=+0,002 Piirhälbed on dmax=33,009 dmin=33,002 Kaliibri mõõtmed ja vajalikud pikkusmõõtplaadid on: Läbiv =dmax=30,000+2,000+1,009=33,009 Mitteläbiv=dmin=30,000+2,000+1,002=33,002 Pikkusmõõtplaadid peavad olema harkkaliibri mõõtepindade vahel nii, et kaliiber läheks neile peale oma raskusega, aga kaliibrit tõstes mõõteplaadid mõõtepindade vahelt välja ei kukuks. Laboratoorne töö nr 8 Astmelise võlli radiaalviskumise. Detail nr 30 Töö käik: 1.Mõõdan nihikuga võlli läbimõõdud 1.Kinnitan idikaatori hoidikusse nii, et see oleks risti võlliga 2.Pööran võlli ja märgin indikaatori suurimimad ja väiksemad tulemid tabelisse 3.Arvutan radiaalviskumise Mõõtetulemused
4) elupäästev esmaabi; 5) 112 abikutse; 6) jätkuv esmaabi; 7) kiirabi; 8) haigla. 23. Päikesepiste tunnused on iiveldus, oksendamine · teadvusehäire, nõrkus, peapööritus · peavalu, kumin kõrvades, virveldus silmade ees · 24. Milline põhimõtteline erinevus on püstoli ja revolvri vahel? Revolver on trumliga ning püstol kelguga. 25. Tulirelva padruni kahenumbriline kood näitab? esimene number näitab kuuli või raua kaliibrit (läbimõõtu) ning teine number vastava padrunikesta pikkust millimeetrites. 26. FH70 mürsu lennukiirus on? 827 m/s 27. Mis on otselask? On lask, mille puhul kuuli lennujoon ei tõuse kõrgemale sihtmärgi kõrgusest ja kuuli lennujoone kujust. 28. Üldnõuded tulirelvaga ümberkäimisel. Punkt 5 ütleb Keelatud on jätta oma relva järelevalveta. 29. Käsklus TULI SEIS antakse järgmistel juhtudel
reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva
või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal.
reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur,
või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal.
annaabi.ee 
