001 A Seeria nr 89009 R= 15000 Ω Mõõtepiirkond 1mA Eksperimentaalne: Etalonvoltmeeter R=U/I Seeria nr 1582 R= 15000 Ω Mõõtepiirkond 15V Rg= 1750 Ω Re=R-Rg 13250 Ω Kaliibrimise graafik 15.5 13.5 11.5 9.5 U1, V kahanedes Voltmeetri näit (V) 7.5 U2, V kasvades 5.5 3.5 1.5 -0.50 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1
suurust RE katseliselt. d. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U- le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. Voltmeetri kaliibrimise tabel. Jrk nr Galvanomeeter U1, V kasvades U2, V kahanedes U v =|U 1−U 2| 1 10 1 0.9 0.1 2 20 1.94 2 0.06 3 30 3 3 0 4 40 4.05 4.06 0.01 5 50 5 5
b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. e. Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades 0-lt I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st 0-ni. Jälgime, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanname tabelisse
Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Im = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Im 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš . 2. Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 3. Kui mõõteriista osuti ei asetu viimasele jaotusele, siis tuleb šundi takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika regulaatoriga.
intensiivsus. Neid suhtelisi intensiivsusi ei tohi liialt usaldada, sest intensiivsus sõltub tugevasti lambi tööreziimist ja spektri registreerimise viisist (näiteks silma ja fotoelemendi spektraalne tundlikkus ei lange kokku). Kaliibrimis- ehk dispersioonikõvera koostamisel tuleb lähtuda asjaolust, et see kõver on alati sujuv ja kõverus ühemärgiline. See asjaolu võimaldabki ära tunda kõik elavhõbeda spektri jooned. Kaliibrimise õigsuse tunnuseks ongi kõvera sujuvus ja kõigi punktide paiknemine kõveral. Põhimõtteline dispersioonkõvera kuju on toodud joonisel Kasutatud kirjandus Raamatud: · Voolaid, Enn. Füüsika XI klassile ,,Optika", Tallinn ,,Koolibri", 1995. Internet: · http://et.wikipedia.org/wiki/Spekter · http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:y8VEfeBvGBYJ:parsek.yf.ttu.ee/inst/materjalid%3Fmis %3DPraktikumid%252FKaasaegne%252F19
3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Voltmeetri kaliibrimise tabel. Jr k. Galvanomeetri U1, V Uv=U1- U 2,V kahanedes nr jaotised kasvades U2,V . 1. 10,00 10,00 10,00 0,01 2. 9,00 8,99 9,00 -0,01 3. 8,00 8,10 8,00 0,01
annaabi.ee 
