Tallinn Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik
Tallinna minevik Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu
(Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. VIDEO TALLINNAST KOKKUVÕTE Loodan et sain isegi selle tööga tallinnast rohkem teada ja kui ei mida ma ei usu siis pole ka hullu TÄNAN KUULAMAST
On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane
sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber aga Raekoja platsi kohal oli turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga, Toompeal alates 11. sajandi keskpaigast linnus, Oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas araablane Al-Idrs maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud
Ida-Balti hõime, kes nimetasid end oma maa rahvaks. Aja jooksul hakkas aistide nimi märkima kõiki Ida-Balti asukaid. Aiste märkiv etnonüüm on algusest peale olnud maad/nurme/põldu tähistav sõna. Võib-olla laenasid germaanlased sõna baltlastelt, kuna tüvi Aister esineb nii Kesk- kui ka Ida-Läti kohanimistus. Araabia geograaf al-Idrsl, kes töötas 12.saj algul Sitsiilia kuninga teenistuses ülesandega koostada maailmakaart, tähistab "Geograafias" Eestit nimega Astlanda, Tallinna Kaleweny, mainib ka Bernu jõge ja Falamuse linnust. Esimesed eestikeelsete sõnade kirjapanekud seonduvad ristisõdijate jõudmisega Baltikumi. 1165 sai eestlaste piiskopiks Fulco, kes pidi ette valmistama eestlaste ristiusustamist. Ta abiline oli eesti munk Nicolaus, kellega koos käidi 12.saj 2x Eestimaal. Usulise missiooni ettevalmistamiseks tõlgiti eesti keelde katoliku kiriku tähtsamad palved ja riitused, millest pole siiani midagi leitud. Henriku Liivimaa kroonikas on 12
annaabi.ee 
