Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastuZimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. · Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. · Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. · Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud . · 18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa
Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Peale Põhjasõja lõppu tõlkis eesti keelde piibli. AUGUST WILHELM HUPEL tõlkis saksa keelest kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines eesti keelde palju teoseid ja oli äksi ja pültsamaa pastor. ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Sai ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike ka kodus õppida (ema õpetas), kodukoole käidi pidevalt kontrollimas. aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni 1730
· Iseseisev piibli lugemine · Iseseisev lauluraamatu kasutamine · Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine 1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt. · Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest. 18 sajandi esimesel poolel hakkas levima eestikeelne ilmalik kirjandus. Taolise kirjanduse iseloomulik esindaja on Arveliuse "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", kus naivistlikus toonis õhutati kuulekust mõisnikule. Raamat ja
rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Ehituskunst Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas
Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. 18) Millal ilmus esimene eestikeelne Piibel? 1739. aastal ilmus Piibli esimene eestikeelne tõlge. 19) Missugused usuvoolud mängisid tähtsat rolli 18. sajandi luteri kirikus? Iseloomustage neid. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. esimesel poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine
kõrgromantika näiteks sobiv ,,Musta mantliga mees" ja siis Jaak Järvega kahe peale kirjutatud ,,Vallimäe neitsi". (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 180-182) Suure populaarsuse rahva seas võitsid noore Vilde naljajutud. Ükski Eesti kirjanik polnud lugejaskonnas tekitanud nii rõkatavat naeru. Lugejad harjusid Vilde naljaga ja nõudsid lisa ning seda Vilde ka jagas aatsakümnete vältel ajalehe joonealustes, kalendrisabades ja eri raamatutes. Naljajutt võis pilgata riiakat ämma, juhmi külamatsi, kerglast rätseppa, häbelikku kosilast, vanapoissi ja vanapiigat ning muud seesugust. Nii sündisidki Eduard Vilde naljajutud nagu ,,Ärapõletatud peigmehed" (1885. aastal), ,,Klaamani emanda kosilased" (1887. aastal), ,,Pill pingu taga, toru toa taga" (1888. aastal). Vilde naljajutud meenutavad oma pööraselt veidrate olukordadega, aga ka osalt tegelaste poolest noore Mark Twaini humoristlikke lühipalu
annaabi.ee 
