Selleks ajaks oli vaja vahele jätta juba 11 kuupäeva, nii et 2. septembrile 1752 järgnes 14. september 1752. Seekord nurisesid inimesed sellepärast, et neile maksti ainult tegelike tööpäevade eest, aga üüri tuli septembrikuu eest maksta täies mahus. Taanis võeti Gregoriuse kalender kasutusele 1. märtsil 1700. Rootsi püüdis Gregoriuse kalendrit kasutusele võtta järk-järgult: aastal 1700 võeti vastu spetsiaalne Rootsi kalender. Alles 1753. aastal jõuti Gregoriuse kalendrini: 17. veebruarile järgnes 1. märts. Venemaa, seega ka Eesti, võttis uue kalendri kasutusele alles 1918. aastal: 31. jaanuarile järgnes 14. veebruar. Kreekas toimus üleminek uuele kalendrile 1924. aastal. Vana kalendri on säilitanud Vene Õigeusu Kirik, Serbia Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Jeruusalemma Õigeusu Kirik. Vana kalendri pooldajad väidavad enamasti,
· Kehahing- inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkum inimest koos tema surmaga( nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) · Vabahing. Kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma ( selle hingega toimetataksi siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine irdhing (hkehast täiesti vaba, võib olla iseseisev) Siirdhing ( liigub ühest kehast teise) 17.10.11 Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Ühelt poolt on väga lihtne. Inimesed oskavad sellel teemal rääkida. Aga inimesel on ka segamini, millised on just rahvakalendri tähtpäevad millised kiriku (nt Jõulud). Rahvakalendri tähtpäevad ei olnud kindlal kuupäeval vaid pingil perioodil. Kalender on teatud tüüpi ajamöörmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavakd muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eesti kindlasti aastaajad
- Kehahing inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkub inimest koos tema surmaga (nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad) - Vabahing kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma (selle hingega toimetatakse siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine) o irdhing (kehast täiesti vaba, võib olla iseseisev) o siirdhing (liigub ühest kehast teise) 17. oktoober Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini. Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Kalender on teatud tüüpi ajamäärmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavaks muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eestis kindlasti ka aastaajad. Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks. Aeg oleks kui mingil distantsil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku. Tsükliline aeg tähendab, et mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus
Osati lahendada ka keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Sellega seoses arvutati välja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi tähtkujuks (sodiaak = astr loomaring, taevasfääri vöö, kus näiliselt liiguvad Päike, Kuu ja planeedid; kõnek tähtkuju). Suudeti isegi päikese- ja kuuvarjutusi ennustada. Kuid ei jõutud nii täiusliku kalendrini, kui Egiptuses. Siinse kuukalendri järgi koosnes aasta täpselt 12 kuust ja oli seetõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Valitseja korraldusel tuli aeg-ajalt aastale mõni täiendav kuu juurde panna. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. Mesopotaamia rahvad ühitasid jumalaid taevakehadega. Näiteks seostati Uus-Babüloonia riigis peajumal Mardukit Jupiteriga, Istari täht oli aga Veenus. Preestrid jälgisid hoolega öist tähistaevast, et lugeda
annaabi.ee 
