2. Milliseid keevitusviise teate? 3. Milles seisneb sula- ja survekeevituse olemus? 1.3. Keevisliidete liigid Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Olenevalt keevitatavate detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja ots- ehk servliiteid. Põkkliite puhul on liiteelemendid ühes tasa- või mingis muus pinnas. Kuni 2 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel asetatakse detailid tihedalt, kalduservamata kokku või ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita. 2...4 mm paksusi detaile ei kalduservata, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel servatakse liite ääred kaldu. 5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. Sele 1.7. Põkkliide 10
Keevisõmblused liigituvad põkk- ja nurkõmblusteks. Põkk- ja nurkõmblus Põkkõmblus l keevisõmbluse laius q tugevduse kõrgus (normaalõmblustel maksimaalselt 5 mm) c kalduservamata osa kõrgus b pilu laius h keevitatava metalli paksus a servade lahknemisnurk Põkkõmbluse ristlõige 10 Nurkõmblus b - keevitatava metalli paksus
aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 90º asemel 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. Keevitusliited Põkkliite puhul on liiteelemendid ühes tasa- või mingis muus pinnas. Kuni 2 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel asetatakse detailid tihedalt, kalduservamata kokku või ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita. 2...4 mm paksusi detaile ei kalduservata, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel servatakse liite ääred kaldu. 5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. 1.7 Põkkliide Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist
Lisamaterlali varras ei ole küllaldaselt puhas. Traagelõmbluselt üleminek pole korrali-kult puhastatud. Tagajärg: Oksiidi osakesed lähevad üle õmblusesse, tekitades defekte. Põhjused: Kuum lisavarda ots on väljunud kaitsegaasi keskkonnast, kus ta välisõhu toimel oksüdeerub. Tagajärg: Oksiidi osakesed lähevad üle õmblusesse, ehk keevitusvanni. Mitteservatud ala on väga kõrge, mille tulemusel allosas ei keevitu servad kokku, tekib oksiidi ala. Alumiiniumi keevitamiseks tuleb kalduservamata alumine osa ka kaldu servata oksiidide paremaks väljavoolamiseks. Õmblus on juure poolt tugevasti oksüderunud eriti roostevaba terase keevitamisel. Siin tuleb keevitamist läbi viia vastava abinõuga, kus voolab juure kaitsegaas mis on kinnitatud juurepoolsele küljele. Kaitsegaasi õige koguse puhul saame ilusa läikiva pinnaga juureõmbluse. Pooride teke keevisõmbluses. Kaitsegaasi kogus on liiga väike või kasutatakse liiga suurt gaasidüüsi. Tekivad poorid õmblusse.
Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. Liited mis kasutasime praktikal Praktikal kasutasime nurk-,põkk- ja vastakliiteid. 26 Põkkliite puhul on liiteelemendid ühes tasa- või mingis muus pinnas. Kuni 2 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel asetatakse detailid tihedalt, kalduservamata kokku või ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita. 2...4 mm paksusi detaile ei kalduservata, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkk - keevitamisel servatakse liite ääred kaldu. 5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel.
6. keevituslaud ja koosterakised. Keevisliidete liigid ja õmblused. Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga.
annaabi.ee 
