niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest tüvipüramiididest valmistatud ehitis. Kõrgematele astmetele viisid kaldtrepid. Tavaliselt oli tsikuraat 30-40 meetrit kõrge. Tsikuraat oli koht jumalatele- sinna `'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on valitseja palee. See oli kõrgemale astmele rajatud ja võis koosneda kuni mitmesajast siseõuele koonduvast ruumist. Väljastpoolt paistis valitseja palee massiivse ja ilma akendeta telliskivilossina. Palee
Preestrid.; õpil. Ülikute pojad. Õpiti kirj, arvutamist, kirjandust, tähetarkust. Kultuurkangelaseeposed "Gilgames" Teaduspreestrie kätte koondus teadustöö. Astronoomiataevavaatlusi tehti tsikuraadi tipus, ajaarvestamiseks kujunes kuukalender, tunti planeetide trajektoori, kuuja päikesevarjutusi Astroloogia tähtede järgi ennustamine sai alguse mesop., jumalaid seostati taevakehadega Arhitektuur materjaliks kuivatatud ja põletatud savitellised, kaldtrepid, rippaiad, suured kuningalossid assüürias. Tsiviliastsiooni levik vihmaga niisutavale alale Kaananimaa vahemereisaranniku alad. Tänapäeva süüria, liibanon, palestiina. Maaharimine, käsitöö, kauplemine Foiniikia Linnriigidbyblos, siidon, tüürus Transiitkaubanduspeamine jõukuse allikas, osavaimad vahemerel Kolooniadvahemere pr., tähtsaim kartaago Tähtsaim kultuurisaavutus22täishäälikust tähestik
Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud. Viimasel astmel paiknevas templis oli jumala eluase, seda kasutati ka usuliste toimingute tarvis.Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde.
umbseintega. Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid. Tuntuim ehitistüüp Mesopotaamia arhitektuuris on astmiktorn – tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel oli valitseja palee. Paleed ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võisid koosneda ümber paljude siseõuede koonduvast mitmekümnest ja isegi mitmesajast ruumist. Joonis 2. Uri tsikuraat 3 EGIPTUS Kultusarhitektuuri varasemaid ehitustüüpe on haudehitis ehk mastaba. Mastaba oli madal längus seintega kiviehitis, mille sissekäik võis olla kinni müüritud, sissekäigu vastasküljel
skulptuurid. Mütoloogiagi tugines savile ( jumal olevat voolinud esimese inimese savist ja puhunud talle elu sisse ). Teiseks rikkalikult ( küll vähem kui savi ) esinevaks maapõuevaraks oli looduslik asfalt, mille rakendusalasid oli nii arhitektuuris kui ka kujutavas kunstis. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud. Viimasel astmel paiknevas templis oli jumala eluase, seda kasutati ka usuliste toimingute tarvis.Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde.