laotunuks taandatud koormus. 6.16. Mis on lihttala? 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.18. Kuidas avaldub painutava üksikpöördemomendi mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.19. Missuguse kujuga on põikjõu ja paindemomendi epüürid ühtlase joonkoormuse mõjualas? Põikjõu epüüril kaldsirge; paindemomendi epüüril kõverjoon 6.20. Kuidas saab paindemomendi epüüri abil hinnata varda painde iseloomu? Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked 6.21. Kuidas on omavahel seotud joonkoormuse ja sellele vastavate põikjõu ja paindemomendi funktsioonid? põikjõu Q epüür on kaldsirge ja paindemomendi M epüür on parabool 6.22. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? Ohtlikud on suurima sisejõuga ristlõiked 6
· väändemomendi funktsioon Varda väändemomendi T epüür, [kNm] T (x ) = ph(l - x ) on lineaarne lõike mx = 1kNm/m asukoha koordinaadi x suhtes (Joon. 3.9). Järelikult T epüür on kaldsirge: 0.1 0, siis, T = phl = 100 Nm (+) Kui x = . l = 0.1m, siis T = 0 Vastus: Varda ohtlik lõige on tema kinnituskohas, kus väändemomendi Joonis 3.9 väärtus on 0.1kNm. PRAKTILINE JÄRELDUS:
M v K ka kaksikploki 3 vastaval punktil, 1mis kettaga 2 kokkupuutes on. Kuna aga v K on ka 4 kaksikploki 3 äärepunkti kiirusvektoriks, 3 siis ta määrab täielikult ära kaksikploki 3 vK horisontaaldiameetri punktide kiiruste jaotuse. Selleks tuleb tõmmata sirgjoon (kaldsirge) kiirusvektori v K otspunktist ketta 3 keskpunkti O3, seda sirget jätkame ka veel teisele poole punkti O3. Nüüd on 7 lihtne tõmmata punktide6 A, B ja D kiirusvektorid kõik nende v1 kiirusvektorid peavad olema paralleelsed vektoriga v K ja lõppema täpselt äsjatõmmatud kaldjoone peal. 1 vC 5
13 kNm (- ) L L C · paindemomendi M epüür tuleb muutumatu intensiivsusega joonkoormuse p mõjualas parabool. Selle parabooli väljajoonestamiseks arvutatakse väärtus ka abipunktis C (mis tavaliselt võetakse joonkoormuse mõjuala keskele). · arvutatud sisejõudude väärtused kantakse epüüridele, põikjõu Q epüür on kaldsirge ja paindemomendi M epüür on parabool (Joon. 6.13); Varda sisejõudude epüürid p = 100kN/m A C B 300 Painde iseloom
13 kNm (- ) L L C · paindemomendi M epüür tuleb muutumatu intensiivsusega joonkoormuse p mõjualas parabool. Selle parabooli väljajoonestamiseks arvutatakse väärtus ka abipunktis C (mis tavaliselt võetakse joonkoormuse mõjuala keskele). · arvutatud sisejõudude väärtused kantakse epüüridele, põikjõu Q epüür on kaldsirge ja paindemomendi M epüür on parabool (Joon. 6.13); Varda sisejõudude epüürid p = 100kN/m A C B 300 Painde iseloom
Vastavat valemit koos sel juhul kehtivate piirangutega vt. [1]. 4.4. Kaldhammastega silinderülekanne 4.4.1. Kaldhammaste külgpinna moodustamine. Hambumise kujunemine Kasutatakse suurematel kiirustel, kuna kaldhammaste eelisteks on paremad kontaktitingimused ja suurema katteteguri tõttu hea ülekandesujuvus. Kaldhammaste külgpind on evolentkruvipind, mille moodustab alussilindri 1 puutujatasandil 2 asuv kaldsirge EF, kui puutujatasand veereb alussilindril libisemata (joon. 70.b). Kruvipinna määravad kaks parameetrit: alussilindri läbimõõt db ja kaldenurk alussilindril b . Joonis 71 kujutab sirghammaste, joon. 72 kaldhammaste teoreetiliste pindade hambumist. Otslõikes 3 (joon. 70) tekivad mõlemal juhul evolventprofiilid EoE (otsprofiilid). Seetõttu saab nii sirg- kui ka kaldhammaste otslõikes (tähistes indeks t) määratavaid suurusi arvutada ühesuguste valemitega. Seejuures tuleb aga silmas
annaabi.ee 
