fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙ 1,5 =2,7 MPa Nõutav baasankurduspikkus: φ σ sd 12 183 lb,req= 4 f bd = ∙ 4 2,7 =203 mm 18 Arvutuslik ankurduspikkus: lbd=α1α2α3α4α5lb,req ¿ lb,min lbd=1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 203=203mm ¿ lb,min=0,3 ∙203 =61 mm Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d. 1300−200 lbd+a1=203+200=403 mm ¿ =550 mm 2 Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 396,8 2 σ= A = 1,00 ∙ 2,1 =189 kN/m
piirseisund tekib sõltumatult pingusest siis, kui suurim pinge saavutab teatud iseloomuliku väärtuse. Katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi plastsuse sellise materjali piirseisundina, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune (nt süsinikteras). Seda kriteeriumi ei saa kasutada habraste materjalide jaoks, sest teatavasti tõmbeproovikeha puruneb ristlõiget mööda, surveproovikeha aga kaldpragude moodustumisega. Liitpinguse korral suurimad nihkepinged leitakse valemiga: Tõmbel suurimad nihkepinge leitakse valemiga: Püstitatud hüpoteesi kohaselt on joonpingus võrdohtlik liitpingusega siis, kui mõlema pinguse suurimad nihkepinged on võrdsed. Võrdpinge leidmiseks tuleb võrdsustada kahe pinguse nihkepinged: III teooria võrdpinge: katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi
osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse - ridasillust; - kaarsillust (võlvi); - kõrget tala (talaseina). Rida- ja kaarsilluse kasutusalad on näidatud ülal joonisel. All joonisel on antud koormuste leidmine sillustele (koondatud ja jaotatud koormusest). Võlvi tugevust kontrollitakse 1. tsoonis - võlvi lukus tugevusele; 2. tsoonis - kaldpragude tekkimisele; 3. tsoonis välisseina läheduses lõikele. Tugevusarvutus: 1. tsoonis Hd Rh1 = (0,15...0.20)thf; 2. tsoonis Hd Rh2 = 0,5tl0fv; 3.tsoonis Hd Rh3 = atfv, kus f - müüritise arvutustugevus; fv - müüritise nihketugevus. 8.3.2. Armeeritud sillused. Koormus sillustalale sõltub koormuse rakenduspunkti ja sillustala pealispinna vahekaugusest
f cd bd1 N Ed f ycd 0,2084 10,7 1000 175 160000 A s1 As2 1005 1618 mm². f yd f yd 340 Tulemus: Valime tõmbearmatuuriks 6Ø20 (As1 = 1884 mm²). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 82 6. Põikjõud 6.1. Põikjõukandevõime määramise meetodid Põikjõu põhjustatud purunemisele eelneb alati kaldpragude tekkimine piirkonnas, kus esine- vad suurimad põikjõud [joonis 6.1(a)]. Kandepiirseisundile lähenedes hakkab üks kaldpragu- dest tugevalt avanema ja määrab sellega ära purunemislõike asukoha. Kaldpragu on põhjusta- tud betooni peatõmbepingest mt, ta tekib, kui mt > fct. Tavaliselt tekib kaldpragu elemendi nulljoonel ja koormuse suurenedes areneb edasi tõmbe- ja survetsooni poole. Kaldpragu võib edasi areneda ka juba olemasolevast normaalpraost
annaabi.ee 
