4.1.2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt (4 tk), nihik, automaatne ajamõõtja. 4.1.3 Katse käik Mõõtsime silindrite massid (m-kilogrammides) ning diameetrid (d-meetrites). Peale selle tuli mõõta kaldpinnal olevate ajamõõtja väravate vahe (l-meetrites). Seejärel arvutasime silindrite teoreetilised inertsmomendid (It-kgm2). Kui teoreetilised inertsmomendid olid mõõdetud, siis alustasime katsetega. Katse käigus veeretasime igat silindrit kolm korda kaldpinnast alla, see juures mitte hoogu lükkamata vaid lasime raskuskiirendusel vedada silindrit edasi ning peale seda arvutasime saadud aegade (t-sekundites) keskmise tulemuse ning kandsime selle tabelisse (). Pärast mõõtmistulemuste saamist, arvutasime praktilise silindrite inertsmomendid (I-kgm2), misjärel võrdlesime teoreetilist ja praktilist inertsmomendi tulemust. Tulemused lisasime tabelisse(Tabel 4).
h0= 4m (antud algkõrgus) Ep=3E 3Ep E=Ep0= mgh (keha energia alguses) 4Ep=3E Ep= 3*Ek (ül. antud tingimus) 4mgh=3mgh Ek= E-Ep (energia jäävuse seadus) 4h=3h0=12 h=3 Ek=1/3Ep - > mgh0=mgh+1/3mgh (mg taanduvad välja) h0=1*1/3h=> h=3m 4. Keha m=4kg libiseb alla 2m kaldpinnast, mille kaldenurd on 30o. Fr=m*g ( kehale mõjuv raskusjõud) Frk=Fr * sin (raskusjõu projektsioon kaldpinna teljel) A=Frk * s= 4*10*0,5*2= 40J 5. Sama mis 1 variant 6. Pall m=100g langes 15m kõrguselt. 10m kõrgusel oli kiirus 8m/s, arvuta Ek ja Ep 10m kõrgusel
võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne ning annavad need üle seintele ja postidele. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks, keldri- ja esimese korruse vahelist vahelage aga keldrivahelaeks. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järgmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslagede korral pööning puudub katus on ühendatud soojapidava laega. Välisseintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Need täidetakse akna- ja ukseplokkidega, mis koosnevad piidast koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega
Oma naise vanemad aitasid Franki vajalike kontaktide loomisele kaasa. Suuremad kavandid, nagu American Luxfer Prism Companyle, ei jõudnud siiski projekti staadiumuist kaugemale. Juba oma iseseisvuse esimesel aastal valmis Wrighti olulisim ehitis: Winslow House (vt. Lisa 2) elumaja jõukale ärimehele moodsas River Foresti eeslinnas. Hoone on kahekorruseline, millel on rangelt sümmetriline fassaad ning tugevalt eenduv, suhteliselt lame kelpkatus (neljast kaldpinnast moodustuv harikatus otsimiste kolmurksete kaldpindade ehk kelpadega); alumine korrus on laotud tellistest, ülemist korrust kaunistavad ornamentide terrakotaplaadid. Selle maja juures on juba vaadeldavad põhielemendid, mis viitavad edasisele arengule preeriamaja stiili suunas. Sellega saavutas Wright 20. sajandi alguses läbimurde: lai madalale nihutuatud katus on maja juures domineeriv ning laseb sellel madalamana paista, kui see tegelikult on. Fassaad järgib rangelt horisontaalset joont
Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid.
Variant 9. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, ühtlasest plokist 2 massiga m2 ja rattast 3 massiga m3. Ratas 3 on ühtlane ketas, selle raadius on R ja veeretakistustegur aluspinnaga on (kapa). Keha 1 liikumisel arvestada ka libisemishõõret, hõõrdetegur on . Leida tõmbed mõlemas nööris, liigendi O reaktsioonkomponendid ja rattale 3 mõjuv hõõrdejõud, kui ratas veereb ilma libisemata kaldpinnast üles. 2 O m1 = 6 kg m2 = 4 kg m3 = 10 kg 3 R = 50 cm
zt z2 T P2 z1 P1 Pp Pa za zp A B Joonis 10.34 Õhukeseseinalise gravitatsioontugiseina teine arvutusskeem Sellest kaldpinnast tugiseina poole jäävat pinnast vaadeldakse kui ühtset tervikut tugiseinaga. Antud arvutusskeemis võib eeldada, et pinda B-D toimub tegelik lihkekeha liikumine ja seetõttu võib arvestada hõõrdega kahe libiseva keha vahel. Kuna tegelikult toimub liikumine pinnase sees, mitte pinnase ja seina kokkupuutepinnal, siis loogiliselt hõõrdenurk võrdub sisehõõrdenurgaga =. Otsustavaks jääb see arvutusskeem, mis annab väiksema püsivusteguri.