..10 korda survetugevusest pikikiudu. Piirides 4-15 MPa. Puidu tõmbetugevus. Riketeta puidu tõmbetugevus on, võrreldes teiste tugevuse liikidega, kõige suurem pikikiudu. Vigadeta männi- ja kuusepuidu pikikiudu tõmbetugevus on, võrreldes nende survetugevusega, peaaegu topelt suurem. Ristikiudu on see aga ainult murdosa pikisuuna tugevustest. Tõmbetugevust mõjutab eriti puidu kaldkiulisus, seega ka oksad, mille ümber esineb alati tugevat kaldkiulisust. Puidu kõrge tõmbetugevus jääb praktiliselt kasutamata, sest katsetuste läbiviimisel enne puidu rebenemist, esineb tihti nihke või muljumise deformatsioone. Puidu tõmbetugevus erinevatel puuliikidel on keskmiselt 120 150 MPa. Puidu tõmbetugevus ristikiudu moodustab 1/20 tõmbetugevusest pikikiudu s.t. keskmiselt 2,5 7,0 MPa. Radiaalsuunas on see suurem kui tangensiaalsuunas, okaspuudel ca 10-50 % ja lehtpuudel ca 20...70 % . Suurimat tugevust omavad kõvad
vastav, kui ta on parem kvaliteediklassi alampiiri näitajatest. 31. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Millistest ehituslikest ja füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidust katsekeha tõmbetugevus, elastsus ja deformeeritavus? • Riketeta puidu tõmbetugevus on suurim pikikiudu ja väikseim ristikiudu. • Tõmbetugevust mõjutab puidu kaldkiulisus ja okste esinemine (okste ümber esinev alati tugevat kaldkiulisust). • Puidu elastsus sõltub puuliigist, tiheduses, niiskuse sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Deformatsioon on väiksem suurema tiheduse puhul ja suureneb niiskuse, rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Mida suurem on elastsusmoodul, seda väiksemad on deformatsioonid (sõltub elastsusmoodulist). 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine?
Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele (külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks). Pikselõhed- okste vahel. Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale materjali ebaühtlase kuivamisest tingitud pingete tõttu (see on lahti seletatud niiskuse osas). Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt)
(seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) Puidu rikked: Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus-
7)Kasvuvead-rikuvad puidu struktuuri ja siseehitust. 8)Külmalõhed-välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Ulatuvad säsini. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude, kuid ka pehmemate lehtpuude jämedale tüvedel. (vaher, pöök, tamm, saar, haab, pärn). 9)Keerdkasv-(kaldkiulisus)-arvatakse, et tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega. Ebasoodsad mullastikutingimused (kuivus ja kivilisus) suurendavad kaldkiulisust. 10)Salmilisus-puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. 11)Kaksiksäsi-kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Raskendab töötlemist ja suurendab jäätme kogust. 6.Puidu kaitse mädanemise eest-erinevad vahendid ja võtted
kuju, põhjustab puidumädanikku. · Keerdkasv (kaldkiulisus)- tekkimise põhjuste kohta ei ole päris kindlat teooriat. Arvatakse, et see tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega. Nähtavasti on põhiline osa rikke tekkimisel siiski geneetilistel teguritel. Samuti võivad avaldada mõju kasvukohatingimused ja puu kasvu iseärasused. Ebasoodsad mullastikutingimused (kuivus ja kivisus) suurendavad kaldkiulisust. · Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel, peamiselt tüükaosas. Salmilisus nõrgestab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhastamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Lainelist salmilisust
annaabi.ee 
