........................................................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin välja kolm elukooslust iseloomustavat piirkonda: Vagula järv, Võhandu jõgi (lõik jõest) ja madalsoo Vagula järve ääres. Piirkond asub lainjal alluviaaltasandikul. Vagula kaldatsoonis on liiv, kohati klibu, sügavamal järvelubi ja muda. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere. Seal on ka endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Piirkonna vaatamisväärsustest väärib nimetamist ka Järvere mõis (joonis 2), mis rajati Sõmerpalu abimõisana Vagula järve kaldale 1766. aastal (Eesti mõisaportaal)
ee/envreg/main? id=VEE1748029189&mount=view#HTTP7JpL2oyazQAmq80meCOWOUXXs3JKiC Sauga jõkke Suubuvad veekogud: Are jõgi, Eidapere kraav, Elbu oja, Hirve peakraav, Kaldaoja (kalda oja), Künnapa kraav, Risturi oja (Ristora oja), Roigu oja, Räägu oja, Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi. Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4.1 m ning maapind tõuseb aeglaselt põhja-kirde suunas. Vahetult Sauga jõega piirnevas kaldatsoonis tõuseb maapind 10...15 m lõigul veejoonelt (absoluutkõrguselt ~0.0 m) kõrguseni 2.5...3 m. Voolusängi sügavaim osa on 20-30 m kaugusel kaldajoonest, sügavus ulatab seal 4 m-ni. Sauga jõgi on Suigu külast kuni Pärnu jõeni reostustundlik veekogu. Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks. Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda Pikkus 78,6 km Langus59,6 km Lang 0,77 m/km Keskmine vooluhulk 5,1 m3/s Minimaalne vooluhulk 0,045 m3/s
*Jõed ja järved Evergentsed taimed, nt hundinui, kasvavad jalgupidi vees. Kasvavad mudastes ja toitaineterikastes piirkondades. Seevastu pilliroog armastab livast ja vähemudast kasvukohta. Ujulehelised taimed ja veesisesed taimed. 4 Sellised taimed suunavad hapniku taime alumistesse osadesse. Vesikupp, ja vesiroos ei taha elada väga sügavas vees; penigeen elab kaldatsoonis; veealused taimed on lahnarohud, samblad, vetulikas; härjasilm elab aeglase vooluga vees (kui veetase tõuseb, siis paljuneb ta mittesuguliselt); ujuvad taimed on väike lemmel ( see on tüütu taim tiigiomanikele, sest paneb gaasivahetuse kinni), vesihüatsint takistab paatide liikumist. Makrofüüdid tekitavad kõdutsooni, mida tarvitavad kakandid. Produktsioon on kõrgem kaldatsoonis kui avavees, sest kaldatsoonis on makrofüüdid Bentos (põhi)
Penikeel nad võivad olla veesisesed kui ka -välised, õitsedes on ka ujulehed ( kasvavad sügavamal, kui vesiroosid). Kui neid taimi tiigis liiga palju, siis nad katavad terve tiigi pinna ja valgus ei pääse ligi. Penikeeled annavad omavahel ristandeid ehk vääte. Vee hüatsindid nuhtluseks, neid võib olla nii palju, et nad ei lase isegi paadiga liikuda, rääkimata kalastamisest. Lahnarohud, samblad. Kui kaldatsoonis on palju makroskoopilisi taimi siis varem või hiljem nad hukkuvad. Kõdutsooni nimetatakse litriks. Annab toitu herbivooridele ja on kasvukohaks selgrootutele organismidele. Seda kõdu sööb näiteks kakand. Kaldatsoonis on bioproduktsioon kõrgem kui avaookeanis. Produktsiooni ja biomassi suhe on vaid 0,5/5=0,1. Bentos ehk põhjaelustik Sügavates piirkondades on põhjaelustik sõltuvuses ülemistest kihtidest. Söövad ülevalt alla sadavat orgaanilist ainet
annaabi.ee 
