Nii on vee temperatuur ja vooluhulk olulisteks faktoriteks kaladele. Autotroofsetele organismidele (kõrgemad taimed ja vetikad) on väga tähtsad valgustingimused. Põhja elustiku e. bentose koossseis ja hulk sõltub väga suurel määral põhjaiseloomust, mis tõsi on oma korda sõltuvuses voolukiirusest. Kasutatud kirjandus: Eesti jõed. 2001. Koostaja ja toimetaja A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 750 lk. Tiiu Trei, Sirje Vilbaste. 1998. Kas tunnete jõe- ja kaldataimi? 1-2. - Eesti Loodus. Nr. 7, lk. 297-298, Nr. 8, lk. 354-355.
Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne- Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem
siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne-Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi
Bioloogiline lämmastikuärastus bakterid oksüdeerivad hapnikurikkas keskkonnas lämmastikuühendid nitrititeks ja nitraatideks (nitrifikatsioon) mida hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid (denitrifikatsioon). Lämmastik vabaneb ja lendub. Veekogu seisundi hindamine Veekogu seisundi hindamise võimalused 1. keemiline analüüs tuleb võtta proov ning laborisse saata 2. visuaalne hindamine (erinevad skaalad) vaatluse alusel hinnatakse veetaimi, kaldataimi, veekogu loomi jne. Nende mitmekesisust, biomassi jne.. Veereostuse vältimine ja vähendamine Reoaine ressurss vales kohas või valel ajal. Veereostuse vähendamine: Tehnoloogiline tee, muuda tootmist Reovee puhastamine Reovee puhastamise eesmärk: puhas suubla. Reovee puhastamine Reovee puhastamise eesmärk: puhas suubla. Reoveepuhastus reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või
Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulikon mitmekesine mikroreljeef kännu mättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo-ja lodutaimi, lohkudes ka vee-ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõigerohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitainete rikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsa kasvuline sookask, põõsarindes pajud ja 9
annaabi.ee 
