sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon urbica) · Suitsupääsuke (Hirundo rustica) Perekonnad · Andi pääsuke Haplochelidon · Atticora · Jõgipääsuke Pseudochelidon · Kaldapääsuke Riparia
õhuvoole kasutades selge päikesepaistelise ilmaga üsna kõrgele. Sel ajal lendavad ka pääsukesed kõrgel, et toitu saada. Kui aga õhk on veeaurust küllastunud, eriti äikese eel, ja niiskunud putukaid ,,kisub" maa poole, suunduvad pääsukesed küttima veekogude juurde. Hävitades suurel hulgal putukaid, toovad pääsukesed rohkesti kasu. Paljud rahvad maailmas kaitsevad pääsukesi ja püsib uskumus, et maja räästa all pesitsev pääsuke toob õnne. (Ling, R 1980) Kaldapääsuke Kaldapääsuke on Euroopa pääsukestest väikseim ja kõige laperdavama lennuga. Ilmunud kevadel põhjapoolsetesse paikadesse peab ta jahti tavaliselt veekogude kohal, kus õhuputukaid on rohkem. Toitub lennu ajal, sööstes kärbestele kiiresti tiibu kehitades järele. On alati seltsinguline; ööbimaski käiakse kärarikaste parvedena. (Elphick, J. Et al 2006) Räästapääsuke Väike jässakas musta-valgekirju sulestiku ja kontrastselt valge päranipualaga
59) lumekakk Nyctea scandiaca; 60) vöötkakk Surnia ulula; 61) värbkakk Glaucidium passerinum; 62) kodukakk Strix aluco; 63) händkakk Strix uralensis; 64) öösorr Caprimulgus europaeus; 65) vaenukägu Upupa epops; 66) väänkael Jynx torquilla; 67) hallpea-rähn Picus canus; 68) musträhn Dryocopus martius; 69) tamme-kirjurähn Dendrocopos medius; 70) väike-kirjurähn Dendrocopos minor; 71) nõmmelõoke Lullula arborea; 72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus; 84) kasetriibik Sicista betulina;
(turbasammal.)*Organismi vastureaktsioon faktorile sõltub tema arengujärgust.(puud)*Mitme faktori poolt määratud ökoloogiliste amplituudide summa annab liigile omase ökonissi. Organismide kasulik kooselu:1)Sümbioos-Mõlemale poolele kasulik kooselu viis, erinevate liikide vaheline side. (sipelgas&lehetäi,soolebakterid)2)Koloniaalsus-Ühte liiki isendite kooselu koloonias(sebrad,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus. Organismide kahjulik kooselu:1)Parasitism-Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp,
Suitsu- pääsuke ehitab oma pesa hoonetesse, seetõttu kutsutakse teda ka küla-, pööningu-, laka- või laudapääsukeseks. Pääsuke on õnnelind pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning maakodude sagedase kaaslasena valiti suitsupääsuke 1992. a. Eesti rahvuslinnuks. Suitsupääsuke on üks meie kolmest pääsukeseliigist. Veel elavad Eestis räästapääsuke ja kaldapääsuke. Rahvapärimusi ja muistendeid pääsukesest: 1. Abielumees võtab uue, noorema naise. Eelmine lendab pulmast pääsukesena minema. 2. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele. Pääsuke oma laulus teatab tõe, mispeale ta välja kihutatakse. Lõhkilöödud saba saab ta pulma- mõõgalt. 3. Pääsuke on tekkinud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel. 4
annaabi.ee 
