1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. (21) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus ehitada kaldakinnisasjale üle kinnisasja piiri ulatuv ning veekogu põhjale toetuv veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatis, mis ei takista veesõidukite liiklemist ja mille ehitisealune pind ei ületa 60 m2. Sellise rajatise ehitamiseks, mille ehitisealune pind on 2060m2, avalike veekogude hulka kuuluvate jõgede puhul 1060 m2, on nõutav kirjalik nõusolek, mille annab kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.
joonte vahel. Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Kinnisomand Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) Kinnisomand VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; Kinnisomand 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka
muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani;
muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 2) sisemeri (vt MPS § 4); 3) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 4) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 5) Võrtsjärv; 6) Mullutu laht; 7) Suurlaht; 8) Emajõgi; 9) Narva jõgi; 10) Nasva jõgi; 11) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani;
annaabi.ee 
