madalasse vette. Samuti on see ohutum näiteks lastele. Veesügavus Tiigi sügavus peaks kaldalt keskosa suunas astmeliselt suurenema. Sobivad sügavuste astmed on nt 30, 50, 100 ja 150 cm. Üksikute osade sügavus võiks olla ka üle 2 m. Need osad on vähem tundlikud temperatuurikõikumisele, sinna ei kasva ka veetaimi, mis hoiab tiiki kinnikasvamast. Saar ed Saared Väiksed saared on iga tiigi või märgala oluline osa. Need pikendavad kaldajoont ja pakuvad varjumispaika lindudele. Igasse tiiki tuleks püüda paigutada vähemalt üks saar, suure- matesse kaks või kolm. Saared ei pea olema suured. Nende läbimõõt võib olla nt 2 - 5 m. Saared võiks moodustada eelistatult väljakaevamata pinnasest, mitte vastupidi, kuhjesse paigutatud pinnasest. Suurte saarte kaldajoon tuleks omakorda liigendada. Lõunaossa võiks jätta madalama veega sopi, mis soojeneb kiiremini. Saarte kaldajoonele tuleks istutada kõrgemaid veetaimi. 6
Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa. Eesti kõrgeim juga on Valaste juga(2025m). Maavaradest leidub IdaVirumaal põlevkivi, fosforiit, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast. Suurim tööandja on IdaVirumaal põlevkivikaevandus, kus töötab kokku 3400 töölist . Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini.
osakeste settimiseks. Ajapikku muutub veesügavus voolu suudmes järjest väiksemaks ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks jääma. Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis võib eelnevalt ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda see vähendab oluliselt töö mahtu. Kaevamisel tuleks ära kasutada võimalust kujundada uuesti sobivaid laugeid nõlvu, looklevat kaldajoont ja saari. Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. o Vetikate vohamine. See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist. Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest
Ainukesed lisajõed ja need, mis on järvedega seotud kujutatakse kõik. Arvestatakse ka jõgede majanduslikku tähtsust nt liiklus, kalapüük. Enne üldistamist tuuakse välja jõevõrku iseloomustavad tunnused( jõgedevõrgu tihedus, jaotus pikkuse järgi, plaanilise paiknemise iseloom). Jõgede tihedust iseloomustatakse tiheduse koefitsendiga K=l/P, kus l on jõgede pikkuste summa (km) ja P- basseini pindala (km2). Järvede ja veehoidlate üldistusel tuleb õigesti kajastada nende kaldajoont, veetaseme püsivust ja seost teiste maastiku elementidega. Valiku tsensus oleneb mõõtkavast ja piirkonnast. 10. Reljeefi üldistamine Reljeefi üldistamise sihiks on reljeefi morfoloogiliste iseärasuste õige kajastamine. Kaardil peab olema arusaadav maastiku horisontaal ja vertikaal liigestatuse iseärasused, peavad olema eristatavad reljeefi tüüpid ja peab olema näidatud nõlvade kalded. Üldistuse astme määrab kaardi eesmärk, mõõtkava ja ka reljeefi iseloom.
Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla, Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas Vehendi) ning järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti suurvee all). Järve kaldad on madalad, ainult idakaldal Vehendi ja Tamme küla juures on 5–8 m kõrguseni ulatuv Kesk-Devoni kaldapaljand. Järve rannad on kõrkja ja pillirooga tugevasti kinni kasvanud. Järve põhi on põhjaosas liivane ja kivine (palju varesid), samuti idaosas Vehendi lahes
annaabi.ee 
