Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist. Märgatavaid üleujutusi ei seal esine.
väikekoskla rändepeatuspaiku rändeteel, kevadeti peatub sel alal kuni 1000 ja sügiseti kuni 3500 isendit KAHEPAIKSED Kahepaiksetest on Võrtsjärves ja selle kaldaalal leitud kuus liiki ning järve valgala veekogudel täiendavalt kolm liiki Peaaegu kõikides kaldabiotoopides võib kohata rohu, raba ja kärnkonna Rohelised konnad on samuti järves esindatud Võib leida ka tähnikvesilikku, kes elab Võrtsjärve kaldaala tiikides ja vaikse vooluga kraavisoppides Võrtsjärve vesikonnas Tänassilma jõe ligidalt on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti, ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi imetajaid
” Põnevaid fakte Eesti suurim näriline. Vabas looduses elutsev kopraperekond on keskmiselt kuue- kuni kümneliikmeline. Veetase kopra elupaigas peab olema püsiv ja seda reguleeritakse ülejooksudega. Ükski teine meie alal elav loomaliik pole võimeline muutma oma elukeskkonda nii suures ulatuses, kui seda teeb kobras, ehitades paise, kuhikpesi, urge ja kanaleid, langetades puid ja põõsaid. Koprapaisude tõttu muutub veekogu ja selle kaldaala taimkate, tekivad uued elupaigad. Pesad on Eestis umbes paari meetri kõrgused, kuid maailma suurim koprapesa Ameerikas olevat lausa 13 meetri kõrgune ja kujutavat endast tõelist kobraste linna. 2007/2008. aasta loenduse järgi on Eestis 19 400 kobrast. Loodusrahvastel on uskumus, et kobrastes elavad edasi lahkunud inimeste hinged. Võib-olla ongi nii, miks muidu on nad nii arukad! Kasutatud allikad bio.edu.ee ; www.kopra.ee ; www. loodusajakiri.ee ; www.maaleht.ee ; www.rmk
tüüpilisemaks osaks. Suurvoorte vahel helgivad siin järved ning rohetavad niidud ja metsad. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve (Estonica 2001a). Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänaseni (Arold 2008). Voortevahelised piklikud nõod moodustavad kohati lausa vööndeid. Holotseeni alguses on neid arvukalt järvi, mis aga nüüdseks on enamasti muutunud madalsoodeks. Järved on säilinud peamiselt kõrgete komeetvoortega voorestiku keskosas. Nii järvede kui ka soode põhjas leidub hulganisti järvemuda ja lupja. Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja
esmaabi andmise peale. Alentejo ja Costa Vicentina looduspark Tõeline looduse meistritöö on terve Alentejo ja Costa Vicentina looduspark, kattes umbes 76 000 hektarit ja olles suurim kaitseala Portugali rannikualal. Umbes 80 km sellest alast, Odeceixe ranna ja kaluriküla Burgau vahel on osa Algarve rannikualast. See on looduslik puhkepaik, kus peaaegu puutumatu kaldaala sisaldab endas pikka kaljumassiivi, väikseid randu ja liivaseid alasid. Kaitseala külastamine pakub unikaalse võimaluse vaadelda sadu taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas: meres, kaljudel, kaldaalal ja märgaladel. Merefloora on väga varieeruv, samas kui fauna pakub suurimat valikut organisme tervel Portugali läänerannikul. 750 taime ja 200 linnuliiki on sealkandis identifitseeritud. Kaljudel
annaabi.ee 
