Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu.
Vanamees ja meri Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin. Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus. Kui vanamees oli kala ära tapnud ja paadi külge
» Jällegi vastanud heal: «Ei ole, vana tölphännaga pull puudub.» Seal hakanud mehele kaikaid või mis, mits ja mats, selga, kukla ja säärde pihta sadama, viimati nenda tihedasti, et mees haugi käest maha viskanud ja kerima (jooksma) pannud. Siis jäänud kaigaste sadu järele. Mees ei ole tagasi vaadata julgenud, sellepärast ei ole ta ka teada saanud, mis talle õiete selga sadanud. Suure haugi kui hooldusaluse püüdmist tuli kalapüüdjal vältida ka selleks, et kalaõnn ei kaoks. Villikal oli LutsAnts, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi
Sisukord: 2 Kalade haigused 3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni. 8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks 9-10 Erinevaid kalu 11 Luuletusi kaladest 12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkus...
kristlust maagiliseks esemeks peetud. Mitmete ümberkaudsete rahvaste folklooris omistatakse risti, naela, oda, haamri, pihtide, imeomadustega kivi vms olemasolu samuti tursale, pikÜale, angerjale jt kaladele. Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead. Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade puhutiste raviks kraabiti nende hammastega loomal ristluude päält, see pidi aitama (Rakvere); kevadel püütud esimesele haugile tuli västravarrega kolm korda pähe lüüa, siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu); esimesena
turujõu kuritarvitamist konkurentide ja äripartnerite ahistamiseks. Teiseks võimaluseks on turujõu piiramine kasutades hindade ja koguste reguleerimist. Tootmise ja tarbimise välismõjud Kõik me oleme kokku puutunud olukorraga, kus kellegi teise tegevus ka meile mõju avaldab. Vaatame, mis võiks mõjutada kalameest, kes hommikul Emajõele kalale läheb. Peamised tegurid, mis kalasaaki mõjutavad peaksid olema jõe kalarohkus ja loomulikult ka kalaõnn. Kas on aga veel midagi, mis kalasaaki mõjutab? Kui ülesvoolu asub jõge reostav tehas, hakkab kalade arvukus jões vähenema ja tulemusena ka meie kalamehe kalasaak. Kui naabrimees tuleb hommikul oma koeraga jalutama ja laseb koera just sinna ujuma, kus meie kalamees kala püüab, hirmutab ta sellega kalad minema ja kalasaak väheneb jällegi. Kui samas jõekäärus on oma kalaõnne proovimas veel teisigi kalamehi, vähendab see meie kalamehe saaki, sest osa kalu püütakse lihtsalt ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
